Martin Redish väidab, et teave ja selle põhjal kujundatud arvamus konkureerivate kommertstoodete ja -teenuste kohta aitavad isikul teha lugematul arvul tema elu puudutavaid otsuseid. Sellest tulenevalt ta leiab, et kaubandusliku reklaami avaldamine peaks olema täielikult põhiseadusliku kaitse all. Samas toob ta välja kaks erandit, mille puhul oleks vabaduse piiramine lubatud: eksitav ja pettev reklaam.7 Ärilist sõnavabadust piirab näiteks teatud toodete reklaamikeeld või reklaami piiramine, samuti konkurentsiseadusega keelatud või kõlvatu konkurents, näiteks halvustava info levitamine konkurentide kohta. 8 Vastavalt põhiseaduse § 12 lg 2 on keelatud rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine. Millal on tegemist sõnavabaduse poolt kaitstud sõnavõttudega ning millal on tegu § 12 lg 2 taunitud arvamuste levitamisega, sõltub igast konkreetsest üksikjuhtumist
ülesande täitmist vähemalt ühe osalise poolt (a.j. X linnavalitsus). Haldusorgan ehk X linnavalitsus on õigussuhtes positsioonil, milles eraisik ei saa olla (Subjektiteooria), X linnavalitsus teostab võimu. See on regulatiivnening tegemist on ühepoolse regulatsiooniga. Tegemist on üksik regulatsiooniga. Välismõju:on olemas, mõjutab isikuid väljaspool haldusorganisatsiooni. Vahekokkuvõte:X linnavalitsuse poolt reklaamikeeld on halduaktiks. B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS I. Formaalne õiguspärasus 1. Pädevus X linnavalitsusel on kindlasti pädevus HMS § 8 lg 1 mõttes. Lisaks, on olemas ka territoriaalne pädevus ja antud määrus on kooskõlas kehtivate seadustega. Järelikult, käesolev X linnavalitsuse tegevus kaupluse suhtes on tema pädevuses. Toidukauplus on käesoleval juhul adressaadiks, sest ta ei ole seda haldusmenetlust taotlenud. 2. Menetlusnõuded
annaabi.ee 
