Sellega lüüakse uus lõhe juba niigi haprasse sotsiaalstruktuuri, sest kõrgemasse klassi kuuluvad ei pea madalama klassi liikmeid inimesteks, ka siis kui tegemist on oma perekonnaga. Seega on praeguses hoolimatuses üksikindiviidi suhtes oma osa inimese kaasasündinud ahnusel ja edevusel. Paljud väidavad, et süüdi on raha, mis on muutunud tänapäevase inimese jumalaks. Mina nii ei arva, raha on vaid vahend, mida saab osavalt ära kasutada. Meie jumalaks on suurfirmade liit ja reklaamiagent on selle prohvet. Nemad ütlevad mida me sööme ja joome, kuidas peame riides käima ja milliseid teenuseid kasutama. Kui seda eirata muutud peagi ühiskonna heidikuks, keda keegi ei soovi tunda. Sel moel loovad suurfirmad hüpiknukke, kel on aju vaid reklaamidest tuleva info registreerimiseks ja kelle valikuvabadus piirdub poes pesupulbri margi valimisega. Sellistel inimestel ei tule loomulikult pähegi tunda vajadust suhtlemise või inimliku kontakti järele. Seega oleme
Kosmeetiku elukutse loetakse ka stressivabaks. [6] Minöör 8,3 Politseinik 7,7 Ehitaja 7,5 Ajakirjanik 7,5 Piloot 7,5 Vangivalvur 7,5 Reklaamiagent 7,3 Hambaarst 7,3 Näitleja 7,2 Poliitik 7,0 Arst 6,8 Maksuametnik 6,8 Produtsent 6,5