dagerrotüüpe ehk ,,hõbepilte''. Sõna fotograafia on tuletis kreeka keelest ja tähendab tõlkes ,,valgusega kirjutamist''. *Fotoalbumit võib ,,lugeda'' nagu raamatut, kuhu iga aasta lisandub üha uusi lehekülgi. Fotod on maailma muutumise tummaks tunnistajaks. Nende imelisus selles peitubki, et nad on nagu peatatud hetked ajaloost ja ka meie endi elust. *Fotosid on erinevaid: ajalehefoto eesmärgiks on informeerida, reklaamfoto soovitab, passipilt on dokumendi jaoks, perealbumisse koonduvad mälestusfotod. *Foto justkui registreerib maailma, toob meieni kauged ja tundmatud paigad ning põnevad uudised. Pildil saab olla vaid see, mis jääb objektiivi vaatevälja, seega on foto usaldusväärne. *Foto abil saame nautida ajaloolisi vaatamisväärsusi, arhitektuurimälestisi, kujutava kunsti teoseid ja kunstitegijaidki. *Piltide vaatamine on tore ajaviide. Kui tihti sa vaatad oma perealbumit või reisifotosid
Konkursile laekus 717 fotot 53 autorilt. (Ibid.) Zürii koosseis: Margus Mets, AS Ühinenud Ajalehed nõukogu liige, juhtis zürii tööd, Alexander Zemlianichenko agentuuri Associated Press (AP) Moskva fotoosakonna juht, Egert Kamenik, vabakutseline fotograaf, Gatis Rozenfelds, agentuuri F64 fotograaf, Jarek Jõepera , vabakutseline fotograaf. (Ibid.) Konkursi projektijuht on Äripäeva fotograaf Raul Mee. (Ibid.) Joonis 5. Aasta Pressifoto 2011 konkursi reklaamfoto Allikas: Eesti Pressifotograafide Liidu koduleht. 20.01.2012 1.4 Näituse Eesti Pressifoto 2011 arvustus Külastasin aprillikuu esimestel päevadel 2011. aasta parimate pressifotode näitust. Näitus asub Viru keskuses ning on avatud terve aprillikuu vältel. Pressifotode näituse eksponaatideks on 2011. aasta parimad pressifotod. Ei puudu nud sealt ka "Aasta Pressifoto 2011" preemia pälvinud fotoreportaaz "Suusakuninga tõehetk", mille autoriks on Delfi fotograaf Andres Putting.
Kai Kaljo, kes on nii maalinud kui tegelenud objektikunstiga, on samuti leidnud rahvusvahelist tunnustust oma videotöödega. Tema videod tegelevad tihti inimese kohanemisega ühiskonnas, üksinduse ja hakkamasaamisega. Foto toomisel eesti suletud kunstimaastikku on olulisi teeneid Destudio seltskonnal Peeter Lauritsal ja Herkki Erich Merilal, ka Tarvo Hanno Varresel. Alustades 1990.aastate alguses, tõi Destudio kunstinäitusele mitte ainult foto kui tehnika, vaid andis aimu ka reklaamfoto ja moefoto mõjutustest kunstile. Ajal, kui Destudio alustas, oli visuaalne reklaam Eestis alles välja arenemata ning Destudiol olid suured võimalused seda reklaami suunata. Kunstnikud olid omamoodi mängurid kahe ala vahel, väites ise, et ei näe mingeid hierarhiaid erinevate visuaalsete grammatikate vahel. Destudio seltskond nägi nii meedias kui reklaamis hiilgavat võimalust kunsti suhtluseks ühiskonnaga, pidades kunsti esmaseks funktsiooniks kommunikatsiooni. Destudio näitus 1993.a
annaabi.ee 
