Segatromb(kombinatsioon, tingimuseks muutlik verevool). Peatromb(kinnitub sooneseinale), saba(jääb liikuvalt valendikku), keha(fikseeritud) Trombi lõpe: pehmestus ja lõhustumine ja imendumine- septiline mikroobide ensüümide toimel, aseptiline leukotsüütide ensüümide toimel. trombemboolia- osa trombimasse irdub ja kandub verevooluga kaasa, põhjustab veresoonte topistuse. organisatsioon ja kaltsifikatsioon- hüüve asendub tihesidekoega rekanalisatsioon- organiseerunud trombis moodustuvad sekundaarsed verevoolu kanalid. Patoloogia, kui tromb arteris- Kohalik verevarustuse vähenemine e. isheemia, mis võib viia infarkti tekkele. Patoloogia, kui tromb veenis- Venoosne hüpereemia ja tsüanootiline e. paisinfarkt. Emboolia veresoone topistumine mujalt saabunud tahke, vedela või gaasilise materjali ehk emboliga. Trombembol- enamasti lähtub alajäseme veenilaiendite tromboosist, kõige ohtlikum kopsuarteris- äkksurm
rasvumine ja östrogeensed kontratseptiivid on hüperkoagulatsiooni põhjuseks, põletiku haigel kalduvus trombide tekkele. Trombide lõpe: - pehmestus ja lõhustumine ja imendumine- septiline mikroobide ensüümide toimel, aseptiline leukotsüütide ensüümide toimel - trombemboolia- osa trombimasse irdub ja kandub verevooluga kaasa, põhjustab veresoonte topistuse. - organisatsioon ja kaltsifikatsioon- hüüve asendub tihesidekoega - rekanalisatsioon- organiseerunud trombis moodustuvad sekundaarsed verevoolu kanalid. Tromboosi tagajärjel tekib arterites kohalik verevarustuse vähenemine e. isheemia, mis võib viia infarkti tekkele, veenides tekib venoosne hüpereemia ja tsüanootiline ehk paisinfarkt. Emboolia veresoone topistumine mujalt saabunud tahke, vedela või gaasilise materjali ehk emboliga. Embolite liigid: trombemboolia enamasti lähtub alajäseme veenilaiendite tromboosist, kõige ohtlikum kopsuarteris- äkksurm;
trombi lüüsima. Teine tulem on septiline pehmestus. Trombile lisandub esmalt põletik ning pehmestus toimub mikroorganismidest vabanevate ensüümide toimel. Komas tulem on lubjastus ehk kaltsifikatsioon. Neljanda tulemi korral ladestuvad trombi kaltsiumi soolad ja tromb muutub kõvaks. Tekib veenikivi. Viies tulem on organisatsioon ehk sidekoestumine. Veresoone seinas hakkab vohama sidekude, mis ummistab valendiku. Selle tulemusena võib tekkida rekanalisatsioon, veresoone surve tõttu tekivad kanalid, mis vooderdatakse endoteeliga ning nende kaudu taastub verevool. Kuues tulem on trombemboolia teke. (Heit, et al. 2002: 1245-1248) 10 1.2 Arteriaalne ja venoosne tromboos Olenevalt sellest, millises veresoonkonna osas tromb tekib, jaotatakse tromboos arteriaalseks ja venoosseks. Arteriaalse ja venoosse tromboosi mõju verevarustusele on erinev. (Falanga, et al. 1988: 870)
annaabi.ee 
