võlakirjaomanikele õigeaegselt ja lubatud mahus intresse maksta. Samuti võib juhtuda, et võlakirju ei saa õigeaegselt ja lubatud mahus kustutustähtajaks lunastada. Selline risk võib tähendada, et võlakirjaomanikud ehk investorid jäävad oma investeeritud rahast kas osaliselt või täielikult ilma. Seetõttu peab investor enne võlakirjaturule sisenemist tegema emitendi kohta põhjaliku finantsanalüüsi või lugema professionaalsete reitinguagentuuride analüüse, kes hindavad erinevate võlakirjade maksevõime riski ja määravad selle põhjal võlakirjadele reitinguid (võlakirja kvaliteediaste). Reitingud jaotatakse investeerimisjärgu (AAA/Aaa kuni Baa/BBB) ja spekulatiivseteks reitinguteks (Baa ja BBB madalamal) reitinguteks. Terminid määravad ära, millist riski võlakirjad endas sisaldavad. Spekulatiivse reitinguga võlakirjad ehk rämpsvõlakirjad tähendavad märkimisväärset maksevõime riski
omakorda piirab võõrkapitali kasutamist. 11. Kasumlikkus – väga kõrge investeeringute tootlusega ettevõtetel on vähem võõrkapitali (neil on omal ressurssi piisavalt). 12. Kontroll – juhtkond valib võõrkapitali või omakapitali sõltuvalt situatsioonist. Kui finantsseis on nõrk, on kasulik kasutada omakapitali. Samas kui omakapitali osakaal on kõrge, muudab see lihtsamaks ettevõtte ülevõtmise. 13. Laenuandjate ja reitinguagentuuride hoiakud – kui on oht reitingu langetamiseks (võõrkapitali hinna tõusuks) võib see mõjutada juhtkonna otsust kas täiendavat võõrkapitali kasutada või mitte. 14. Turutingimused – aktsia ja võlakirjaturgudel leiavad aset lühi- ja pikaajalised muutused, mis võivad oluliselt mõjutada kapitalistruktuuri valikut. 15. Ettevõtte sisesed tingimused – kui investeeringud ei ole veel hakanud raha tootma,