Konventsioon jõustus a. 1984, kuid lootused, et see on võimeline tagama struktuuri, mille kaudu arengumaad saavad paremini osaleda kaubalaevanduses ja et see arendab rahvusliku laevanduse arengut nendes maades, ei ole teostunud. Mis puutub prahilepingute alusel toimuvatesse vedudesse, vahe kasutamisviisi vahel muutub olulisemaks sõltuvalt sellest, kas laev on prahitud reisiprahingu (voyage charter) või ajaprahingu (time charter) alusel. Lihtsalt öeldes, reisiprahileping lülitab laevaomaniku lepingulistesse suhetesse, mille järgi ta peab paigutama mingi hulk kindlat kaupa ümber punktist A punkti B, mille eest ta saab tasu vastavalt veetud kaubakogusele. Ajaprahilepingu järgi kohustub laevaomanik kindlustada oma laevaga teatud ajaperioodi jooksul prahtija poolt sooritatavate reiside toimimise. Sel juhul tasu baseerub mitte transporditud kaubakogusel, vaid ajaperioodi pikkusel, mille vältel on laev prahtija käsutuses.
sel kokkuleppel ja vajadusel nende lepingute sisu täiendada ning muuta. Mõne kaubaomaniku koostatud erivormide puhul võib üks tüüpvormi kasutamise tingimus olla selle muutmata jätmine. Koostatud on ligikaudu 300 tüüpvormi, millest on laialdaselt kasutusel ligikaudu 30. Reisiprahileping ehk reisitšarter Vedaja võib reisiprahilepingus ehk reisitšarteris kokku lepitud kauba kohale toimetada nii talle kuuluva kui ka kolmandalt isikult prahitud laevaga. Tegelikkuses võib toimida terve prahtimi- sahel ehk tšarterite ahel, s.o laev on mitme järjestikuse prahilepingu objekt. Kuna paljude rah-