aastal reisilaevale “Georg Ots“, mis sõitis Soome lahes Tallinna ja Helsingi vahel. Eesti Mereinstituudi osalusel, koostöös Soome mereuuringuid teostavate laboritega alustati Ferrybox seirega 1997. aastal ja 2000. aastast on see Eesti riikliku seireprogrammi rannikumere seire üks osa. Kuni 2003. aastani toimus kogutud proovide analüüs koostöös Uusimaa keskkonnakeskuse ja Helsingi linna keskkonnaametiga. 2004. aastast, kui automaatne läbivoolusüsteem paigaldati reisiparvlaevale “Romantika”, mis sõitis liinil Tallinn–Helsingi, on ka kõik kogutud veeproovid analüüsitud instituudi laborites. 2006. aasta alguses läks laev Tallinn–Mariehamn–Stockholm liinile, kuid seire jätkub samade põhimõtete järgi. 2009. aastast teenindab eelmainitud liini reisiparvlaev “Victoria I”. Mõõdetavad parameetrid on temperatuur, soolsus, klorofülli a fluorestsents. Automaatselt salvestatakse ka laeva asukoht, kiirus ja kellaaeg. Mõõtmised
kontrollimisest ning see läbi lasta. Rootsi valitsuse käsul korraldatud uurimisel selgus, et parvlaev Estonia oli 1994. Aastal septembris kahel korral tõepoolet vedanud Vene sõjalist varustust, kuid mitte hukkumise ööl. Rootsi võimud teatasid, et nende lastis polnud lõhkeaineid ega relvi, kuid keeldus avaldamas, millega oli tegemist, kellele oli saadetis määratud, miks lasti see läbi tollikontrollita ning miks lubati sõjatarbeid rahvusvahelisel liinil sõitvale reisiparvlaevale. Need üksikasjad salastati 70 aastaks. Vraki ülestõstmine Kogu ajaloo jooksul on riigid organiseerinud ohvrite äratoomise ohtlike ja mõnikord lootusetuid katseid, hoolimata kulutustest, ajast, tehnilistest raskustest või üksikisikute vastuväidetest. Kõigi riikide võimud rakendavad vajalikke jõupingutusi, et uppunud laevadelt, allakukkunud lennukitest ja kosmosesüstikutest, kivivaringute alt ning kokkuvarisenud