ee) 1) Referatiivne ülevaade turismimajanduse kahest artiklist 1.Kultuuriturism: selle mõjud ning ilmingud rahvusvahelises turismimajanduses (Reisimaailm 6/ 2009 Turismi, majutuse ja toitlustuse erialaajakiri, Autor:Katri Pille) Kultuuriturism on kahtlemata üks turismi kandvaid vooge, et mitte öelda lausa omaette kultus. Rääkimata sellest, et viimase mõne kümnendiga on turismist endast saanud omaette kultuurinähtus. Tõsi , kultuurituristide põhiliseks reisimotiiviks on tundma õppida võõrase maade kultuuri ning ajalugu. Selleks külastatakse muuseume, erinevaid vaatamisväärsusi, festivale ning muid rahvustele omaseid kultuurisümboleid. Vahepeal on teinud turism suure pöörde. Sihtkohta ei külastata enam niivõrd sooja päikese, vaatamisväärsuste vaid hoopis kultuurikogemuste pärast. Artiklis oli toodud näide, et põhjamaalaste jaoks on esimene kokkupuude araabia
Loodusturismi toote tuumaks on loodusobjektid, mida tutvustades näidatakse seoseid looduse ja inimkultuuri vahel ning pakutakse elamusi, mis mõjutavad osalejate väärtus- hinnanguid. Nõnda on loodusturism otseselt seotud looduse kogemisega nii eesmärkide kui ka tegevuste tasandil. Loodusturism iseenesest on üsna väike nišiturg ning kaitsealadel on vältimatult domineerimas lühema kestvusega, ööbimiseta külastused märksa laiematele turusegmentidele, kelle peamiseks reisimotiiviks on puhkamine looduses (Käsiraamat ... 2007). Lisaks loodusturismile ja looduskülastajatele on kaitsealadel viimastel aastatel oluliselt suurenenud nii lihtsalt looduses vaba aega veetvate inimeste, aktiivpuhkajate ja loodus- hariduslike külastajate segment. Õppimiskomponent on külastusmotiivis üha olulisem nii kaitsealade külastuse nõudluses kui ka pakkumises. See turusegment toob kaitsealadele suuri gruppe, kooli- ja ülikoolirühmi, koolitusi, organisatsioone ja asutusi.