väljagi tehtud. Urmas Väljaots kirjutas oma raamatus ,,Minu Pariis" elust Pariisis ning selle ümbruses. Ta kirjeldab värvikalt prantslasi, nende asjaajamisi ning ka ümbritsevat loodust. Kui ise Pariisis käisin, märkasin neid omadusi pariislaste juures, mida Väljaots oma raamatus välja tõi. Külastasin kohti, millest ta kirjutas põnevaid lugusid, kuhu ise ilmselt muidu sattunud poleks. Reisikirjandus on lihtne viis õppida tundma riike ning linnu ilma sinna reisimata. Lisaks kõigele õpetlikule, mis raamatutes leidub, on nende lugemine ka hea võimalus põgeneda reaalsusest ning minna täiesti teistsugusesse maailma. Vahel on vaja ennast ümbritsevast välja lülitada ning raamatud on selleks väga hea viis. Olenevalt tujust võib valida kas tõsisema ning raskemaid probleeme käsitleva või just romantilise teose, mis paneks unistama. Mina loen lasteraamatuid, kui tunnen, et vajan hetke enda jaoks. Need manavad ette
Levinud on mõiste etnotsentrism ehk enda kultuuri paremaks pidamine ja teiste kultuuride hindamine oma mõõdupuu järgi. Lauri Honko on kirjutanud: ,,Enesega rahulolek ja naabrite halvustamine on läbi kultuuriajaloo olnud rahvusliku iseteadvuse jõuallikas, aga see on olnud ka tõsine takistus kultuuridevahelisele vastastikusele mõjule ja sellest lähtuvale arengule" (Honko 1970: 12). Võõra kultuuriga saab kohtuda välismaal. Keeruline oleks hinnata võõrast kultuuri ilma sinna reisimata. Seetõttu käivad nii antropoloogid kui ka etnoloogid ekspeditsioonidel. Paljud inimesed asuvad uude kultuuriümbrusse kas tööle, õppima või elama. Võõras kultuuris kohanemine koosneb mitmest etapist. Eelnevalt on võimalik teha ettevalmistusi, et uues keskkonnas edukalt hakkama saada. Alguses on võimalik teadmisi hankida raamatutest või ajakirjadest. Alles uues kultuuris elades on võimalik läbi reaalsete situatsioonide õppida. Võõras kultuuris tuleb meeles pidada, et eri
annaabi.ee 
