Eesti ja Liivimaa kõrtside kirjeldused 18.-19.saj i reisikirjanduses Marge Rennit- linnamuuseumi haridusjuht Kõrtside areng 17. sajandi alguseks oli suur hulk maa ja maantee kõrtsidest suletud,kuna sõda tegi oma töö.Triin Parts,kes on uurinud reisimist Eestimaal 17-ndal saj il ja varem märgib,et hõreda asustuse tõttu on raske leida öömaja.Tavaliselt leidsid maanteedel reisijad peavarju kohalikus mõisas või pastoraadis ja nende puudumisel ka lihtsates talurahva elamutes
Klassitsismi suhtumine - klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Antiiki tähtstustati selle puhtuse ja kõrgsuse pärast. Nendes kahes ajastus otsiti erinevaid juhtnõõre ja eeskujusid. Renessanss püüdis antiiki jäljendada täilikult aga klassitsism otsis antiigis vaid selle parimaid külgi, mida jäljendada. Millist efekti otsiti valgustusaegses ,,reisikirjanduses", kus võõras külastab Pariisi (Montesquieu) või prantslane Inglismaad (Voltaire)? Peamiselt otsiti sellisest reisikirjandusest tunnet, et maailm on muutumas vabamaks, demokraatilikumaks ja inimesetele paremaks paigaks, kus neil on võimalik iseennast humanistlikult realiseerida. Milliste eesmärkide nimel pöörati kultuuridevaheline võrdlus ,,oma" ühiskonna vaatlemise poole? Arutlege ,,oma" ja ,,võõra" suhete üle Valgustusaegses kirjanduses.
annaabi.ee 
