on Antheia (sõnast anthos 'õis') Aphroditet kujutati tavaliselt peegli, lillede ja oma poja Erosega. Hermes Zeusi poeg, jumalate käskjalg, teekäijate, kelmide jumal, kaupmeeste ja rändurite kaitsja. Väidetavalt mõtles tema välja kreeka keele ning on seetõttu ka kirjutajate patroon. Tal olid võluvõimed ning ta oli suurepärane läbirääkija. Hermes oli uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Tema sümboliteks peetakse reisikaabut, tiivulisi sandaale ja heeroldikeppi. Artemis Jahi-, looduse ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitseja. Zeusi tütar, Apolloni kaksikõde. Sünnipaiga, Deelosel asuva Kynthoe mäe järgi nimetati teda ka Kynthiaks. Artemist kujutati jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitooni koos loodujumalannade nümfidega. Artemise kohta räägiti, et ta on kolme palgega: taevas on ta Selene (kuujumal), maa peal
Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal HEPHAISTOS, sõjajumal ARES jt. Esimese abikaasaga soetatud Athena pidi Zeus ise ilmale tooma. See sündis järgnevalt: kord märkas Zeus, et tal on peas muhk, peagi järgnes äge peavalu. Peajumal palus Hephaistost, et see oma kirvega talle vastu muhku virutaks. Tulejumal toimiski nii ja Zeusi peast astus välja täiskasvanud täies relvastuses Athena. Olümplaste hulka arvati ka Zeusi ja titaanitar Maia poeg HERMES, reisikaabut ja tiivulisi sandaale kandev välejalgne käskjalg. Titaanitar Leto sünnitas Zeusile kaksikud - APOLLONI ja ARTEMISE. Mõlemast said tähtsad Olümpose jumalad: Apollonist valguse- ja päikesejumal, tema kaksikõest aga jahi- ja loodusjumalanna. Koos nendega saame olümplaste arvuks 12. Kordamise mõttes on igati hea nende 12 peajumala nimed ning ka funktsioonid meelde tuletada. Kuna aga Vana-Roomas samastati juba 3. saj. e. Kr. enamikku rooma jumalusi
annaabi.ee 
