07.13. Risto Sulu reisijuhti. Reisijuht oli seega omamoodi kaanon nimekuju muutumise koha pealt kirjalikult fikseeritud kogum, mis muuhulgas sisaldas ka tol hetkel käibel olevaid Tallinna torninimesid. Nimekuju kanoniseerumisprotsess3 leidis aset hiljem. Uurimus põhineb seega Tallinna vanematel reisijuhtidel, mida on välja antud kolmes keeles: saksa, vene ja eesti keeles. Nendes reisijuhtides sisalduva Neitsitorni nimekuju muutumise analüüs on selle töö baas. Nimekuju transformeerumisprotsess: Esmakordselt on Neitsitorni mainitud Tallinna tornipealike nimekirjas 1373. aastal. 4 Tornipealiku Hinse Meghe järgi kutsuti seda torni Meghede torne-ks. Ilmselt oli tegu jõuka linnakodanikuga, kes elas torni vahetus läheduses ja oli ühtlasi torni ehitamise patroon ehk toetaja ning tornipealik. Teine tõlgendus peab silmas eesti keelset vastest, mis oleks ,,mägede
paigaldada hästi loetavad ja kaugelt märgatavad orientiirid, mis teatavad liikumispuudega isikutele ehituslikest takistustest ja muudest ohtudest ning § 9.3 alusel peavad need olema hästi märgataval kõrgusel ja mittepeegelduval taustal, soovitavalt heledad tähed tumedal taustal. Kasutada tuleb rahvusvahelisi märke ja tähiseid. (Riigi Teataja, 2002) Sama määruse § 9.4 alusel tuleb linnaplaanidel ja skeemidel, reisijuhtides, transpordiskeemidel ja infoteatmikes jm ära näidata ehituslike takistustega või takistuseta alad ja hooned (hotellid, muuseumid, teatrid, kinod jne) ning ratastoolikasutajatele kohaldatud ühissõidukite liikumismarsruudid. (Riigi Teataja, 2002) 1.3.3.2 Parklad Määruses ,,Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes" § 3.2 on öeldud, et avalikes autoparklates tuleb ette
annaabi.ee 
