tänavalt leitud lõbulinde. Tegu oli ja on pelgalt mütologiseeritud legendiga, sest see ei ole kirjalikult tõestatav. 19. sajandi esimese poole Tallinna reisijuhtides pole linnakindlustuse torne eriti detailselt loetletud. Sellest ajast on säilinud reisijuhte prantsuse, saksa ja vene keeles. Nendes on kirjutatud põgusalt Revali ajaloost ja avalikest asutustest. Neitsitorni mainitakse esimest korda 1895. aastast pärit vene keelses Reveli reisijuhis: ,, . ". Seal on kasutatud nimekuju ,,Mädchen-Thurm", mis asus ,," aias. 3 Nimekuju kinnistumine ja säilimine kirjalikes allikates ning suulises pärimuses (autori seletus). 4 Nurk, Ragnar. Professor T. H. Kjellini Tallinna keskaegsete kindlustuste uurimised 1925.1926. aastal. Tartu 2006, lk. 18. 5 Informatsioon pärineb Neitsitorni animatsiooni ja veebiteksti materjalidest.
on elanud ka Liivimaa kohtusekretär. 19. sajandi alguses asusid hoones tudengite üürikorterid, üürielamuna tarvitati seda veel Nõukogude ajalgi.[1] Aastatel 19951996 renoveeriti hoone Tartu ja Uppsala linna koostöös Uppsala majaks. 28. maist 1996 kuni 2010. aastani täitis see külalistemaja funktsiooni, algselt linnaasutusena ning 2001. aastast OÜ-na Uppsala Maja, mille viimane juhataja oli Ruta Alakivi.[2][1] Majutuskohana pälvis Uppsala maja äramärkimise Lonely Planeti reisijuhis[3]. Tänapäeval tegutseb Uppsala majas Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakond. kunagine arestimaja Sellest honest tulid puhastustööde käigus päevavalgele 16. sajandist pärit seinad, rootsiaegse Tartu Ülikooli Academia Gustavo-Carolina 17. sajandist pärit trepikoda ning hulganisti kuuliauke, mis on tunnistuseks 1941. aastal kommunistide poolt toime pandud jõhkrast massimõrvast. Arestimaja seined on Jaani kiriku ja Toomkiriku kõrval kolmandad keskaegsed
annaabi.ee 
