Esimene koos tehtud film oli "Grass" (1925) ning rääkis bakhtiari hõimu (Iraan) teekonnast üle lumise mäe teisele poole enne kui loomad nälga surevad. Järgmine film oli "Chang"(1927), film räägib isani (Tai) poisist, kes võitleb dzunglis ellujäämise nimel. Filmis "Chang" kombineerisid reaalselt filmitud ebareaalse/laval filmituga. Varsti hakkasid ka teistsuguseid filme tegema, kõige kuulsam fantaasifilm "King Kong"(1933). Reisifilmide tegija oli veel vähe tuntud Vladimir Jerofejev (1898-1940), tegi filme kirkiiside ja tadzikide elust. 1927. tegi filmi "Polaarjoone taga". Franz Boase õpilane oli Ruth Benedict, mõlemad olid antirassismi teoreetikud (üks rass ei ole teisest kõrgem). Benedict ütles, et inimese kaudu saab mõista kultuurile omast temperamenti. Benedicti õpilane oli Margaret Mead, neid peetakse mõjukamaiks naisantropoloogideks. Mead uuris seksuaalse küpsusega seotud käitumisviise
piisavad selgitamaks nii eksootilist eluviisi. 18.11.1014 Reisifilm/rassifilm Tehti tollal kõikjal maailmas, kus oli olemas tehnoloogia. Tavaliselt tehtigi need filmid eksootilistel reisidel, paikades. Eesmärk neid kohti paremini tundma õppida. Alguses uuriti eriti koloniaalmaid. ,,Metsarahvas" autor Aleksandr Litvinov (1898-1977) üks reisifilmide tegija. Reisis udehed'gede juurde (udeged). Ei ole klassikaline teos. Annab aimu, milliseid filme tollal tehti antropoloogilistel teemadel. Alguses tutvustatakse loomi, et millised keskkonnas elatakse. Kaamera oli inimesest väga kaugel, ainuke portree oli väike laps hällis ,,Nanooki" filmis olid inimesed vägagi kaadris. ,,Metsarahvas" film tundub väga kunstlik. Flaherty pääses nanooki elanikele lähedale oli näha suhet kaamera ja inimeste vahel. Toimus
annaabi.ee 
