Kirjasõnaga oleks ikkagi suhteliselt keeruline anda edasi nende inimeste elutempot ja kirjeldused ei oleks piisavad selgitamaks nii eksootilist eluviisi. Eskimod said ka ikkagi emtsionaalse naudingu filmi tegevusest. Kõige tähtsam ongi antropoloogias hea suhe uuritavatega, kuna elatakse uuritavate inimeste keskel, ollakse üksi, oma maailmast ära lõigatud, võõras kultuuris ja sp ka haavatav. Ebaeetiline on ka uurida kedagi vastutahtmist. Reisifilm/rassifilm Reisifilme tehti kõikjal maailmas, kus tehnoloogia seda võimaldas. Üheks eesmärgiks oli teha filme eksootilistest paikadest, et nt koloniaalalasid paremini tundma õppida. Rassifilmi termin sp, et erinevatest rassidest tehti filme. Aleksandr Litvinov (1898-1977) „Metsarahvas“ 1928, venemaa kaug-ida piirkonnas tehtud film. Pole klassikaline teos, vist ainult venemaal näidatud. Tutvustatakse loodust, millises keskonnas need inimesed elavad. Meeste ül on kala püüda
Peaks olema isiklik suhe nende inimestega, keda uuritakse. Tolleaegsed filmid olidki sageli sellised, et jälgiti inimesi nagu putukaid (nagu filmis 6 ,,Metsarahvas"). Samas ,,Metsarahva" film on ülevaatlikum kui Nanooki film. Näidatakse lisaks tavalisele igapäevaelule ka nt samaanitoiminguid. Veel üks näide Venemaalt: Vladimir Jerofejev ,,Maailma katus". Ekspeditsioon Pamiiri, 1929. Selliseid reisifilme tehti igal pool maailmas. Üks antropoloogiliselt väärtuslik film on ,,Grass: A Nation's Battle for Life" (1925). Filmitegijad olid hiljem USAs väga tuntuks saanud; filmitegijad Merian C. Cooper; Ernest Schoedsack; Margueriete Harrison. Filmi alguses näidataksegi seda, kuidas lihtsalt reisitakse alguses on pinnapealne reisifilm. Siis jõutakse Iraani Zargose mäe jalamile ja kohtutakse
annaabi.ee 
