tehtud sissekandest, kus raeapteeker Nuclawes käis rae istungil ja avaldas, et apteek kuulub kümnele auväärt isikule, kellest enamus olid raehärrad. 1688 . aastal sai J. Burchart IV 600 taalri eest varem Tallinna raele kuulunud Raeapteegi ainuomanikuks. Raeapteeki võis teatud määral võrrelda mugava klubiga, kus sai mõnusalt juttu vesta, uudiseid kuulata ja neid edasi rääkida, kuna apteegis pakuti peale ravimite ka maiustusi ja klaretit - Raeapteegis suhkurdatud ja vürtsitatud reinveini. Aastal 1582 sai apteekriks endine õpipoiss John Burchart Belavary de Sykava, kes pani aluse 10 inimpõlve kestnud Raeapteekrite dünastiale. Kuni aastani 1635 toimusid ulatuslikud ehitus- ja kaunistustööd ning senised hooned koondati kõik ühise fassaadi taha. Põhjalikum remont toimus aastal 1663, millest kõneleb aastaarv Raeapteegi teise korruse ühel akna tugisambal, mis kannab ka Burchartite vapi kujutist. 1690
18 Linnaelanikele üheks suuremaks ja olulisemaks sündmuseks oli pulm. Pulma peeti ka oma rikkuse ja mõjukuse näitamise kõige paremaks viisiks. Tallinna oli 1540. aasta luksusmääruses kirjas ka pulmasöömaaja menüü. Esiteks oli must paks supp, keelatud oli pakkuda kollast suppi. Kombeks oli serveerida mädarõikaga maitsestatud värske liha, sh kabunaliha. Teiseks praad lamba- või loomalihast, mille juurde anti ühte sorti veini (tavaliselt reinveini). Vein võis olla lauas seni kuni söödi praadi. Kolmandaks : sink, suitsuvorst ja keel. Neljandaks ,,riis ja mitte mandlipuding", viiendaks või ja juust ning kuuendaks õunad, pähklid ja koogid.19 Keskajal serveeriti tavaliselt kolm, harvem nelja või enam käiku roogi. Kindlaks oli määratud toitude valik ja mitmekesisus. Kõige olulisem külg sellele oli see, et inimestele kujundati kindel teadmine sellest, milline peab olema pidusöök. Suur ja oodatud vaatemäng oli maikrahvi valimine
Tallinnas tahtis raad, et veini müük toimuks tema range kontrolli all ja eeskätt reakeldris. (1) Kõige levinumad olid Tallinnas kolm veinisorti: reinvein, romeiin ja malvasiir. Malvasiir oli Kreekast pärinevate viinamarjade järgi nimetatud veinisort, mis oli tavalistest veinidest kallim, see polnud lihtne lauavein, vaid peen ja hõrk delikatess. (1) Reinvein oli Saksamaal väga kuulus ja armastatud, tallinlastel näib see olnud eelistatuim vein pidulaual. Reinveini all tuleb keskajal mõista Reini kesk- ja alamjooksult ning Mosel piirkonnas kasvatatud viinamarjadest aetud veini. (1) Kolmas vein oli romenii, nime järgi võis see pärineda Napoli di Romaniast. Arvatavast oli tegu Itaalia või Hispaania veiniga. Tallinnas joodi seda veini üsna rohkesti ning Saksamaal müüdi romeniid vahel isegi kõrtsis. (1) 12
annaabi.ee 
