Tartu Ülikooli zoloogia instituudi assistent, 1941- 1944 sealsamas ajutine teaduslik sekretär, 1938-1940 Eesti Teaduste Akadeemia teaduslik sekretär. 1944 emigreerus Kauri Rootsi. Tema eestvõttel loodi Tartu Loodusuurijate Seltsi Koondis Eksiilis, kus ta oli teaduslik sekretär. Kumari töötas Lundi zoloogiainstituudis 1963- aastast Bergeni ülikoolis Narvas. Ta on põhjalikult uurinud roomajaid, kahepaikseid, ämblikulaadseid jt. [http://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Kauri] (30.03.08) Edvin Reinvaldt (20.september 1980- 10.märts 1979) Eesti zooloog (terioloog, ihtüoloog), Eesti zoloogia rajajaid. Reinvaldt osales Eesimeses maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas. 1925. aastal lõpetas Tartu Ülikooli, seejärel täiendas end võõrsil: Londonis ja 1927-1928 Budabestis. Aastatel 1921-1928 oli Loodusuurijate Seltsi zoloogiakogude, hiljem ka seltsi raamatukogu hooldaja. Aastast 1931 töötas Tallinnas Põllumajandusministeeriumis. Alates 1935. aastast Tartu Ülikooli õppejõud (ihtüoloogia)
Jääolusid on pidevalt mõõdetud alates 1923/24 aastast. Veetemperatuuride kohta on olemas veelgi pikemad aegread. Tartu ülikooli professorid Frisch ja Riikoja organiseerisid mitmeid ekspeditsioone Läänemere eri osadesse. Tehti hüdroloogilisi, hüdrokeemilisi, aga ka bioloogilisi (füto- ja zooplankton) mõõtmisi. Prof Lipmaa avaldas ülevaate Eesti rannikumere makrofloorast 1936. Suurt tähelepanu pöörati ka merekalade uurimisele (dr Määr ja dr Reinvaldt). Kalade ränne, sigimine, juurdekasv. 1925 a kirjutati alla Kalakaitse konventsioon Eesti ja Läti riikide valitsuste vahel. II maailmasõja tagajärjel kadus iseseisev Eesti riik ja paljud teadlased kas saadeti Siberisse või nad põgenesid Läände. Sõja järel taastus siiski mereuurimine suure NSV Liidu rüpes. Kuigi bioloogia peaks olema apoliitiline ei pääsenud ka bioloogid repressioonidest. Aga elu läks edasi ja teadus samuti. Merd uuriti Eesti NSV-s nii:
annaabi.ee 
