aasta hilissuvel (31. aastasena) asus kirjanik Moskvasse. Esialgu tegi ta seal kaastööd ,,Postimehele", avaldades sarja ,,Vaateid Vene elusse", mille katketas talvel, mil peatoimetajaks sai Tõnisson. Aasta lõpul kirjutas jutukese ,,Ma tulen taevast ülevalt" (jõulujutuke), mis ilmus ,,Eest Postimehes". Moskvas maini 1897. valmis vaid jutustus ,,Astla vastu" käsikiri. Järgnevalt tuli kutse toimetada Narva ajalehte ,,Virmaline", mida tol ajal omasid vennad Reinvaldid (ühiskonna probleemid, tööliselu). 1897 avaldas ta ,,Virmalises" kerge jutukese ,,Uus toaneitsi" ning hakkas ilmuma romaan ,,Raudsed käed". ENT juba mõne aja pärast tekkis Vildel konflikt vastutava toimetajaga, kes ei tahtnud enam avaldada taolist reaalilist romaani. Romaani ilmumine katkes. Vilde suhted ,,Virmalisega" lõppesid 1898. a. märtsis. Mõne kuu pärast oli Vilde Tallinnas A. Buschi ,,Eesti Postimehe" toimetuses (kõrvalseisev infoleht). Jällegi suur töökoormus
Moskvasse. Moskvas viibisid Vilded 1897. aasta maini. Seal veedetud kuud olid kirjanikul loominguliselt vähe viljakad. Tal ei tekkinud vene ringkondadega elavamat läbikäimist ja ka keeleoskuses edenes ta vähe, kuid positiivseks momendiks oli suhtlemine sealse läti marksistlike üliõpilaste ringiga, kellega Vildel tekkis kontakd oma Tartu-tutvuste kaudu. Moskvas viibimise lõpetas kutse tulla Narva sealset ajalehte ,,Virmaline" toimetama, mida andsid väljas vennad Reinvaldid. Tema suhted ,,Virmalisega" lõppesid 1898. aasta märtsis. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 187-188) 1901. aasta lõpul vahetas Vilde taas töökohta, siirdudes vastse päevalehe ,,Teataja" toimetusse. Vilde tööks oli ,,Teataja" poliitilise ringvaate ja välismaa telegrammide osa. Lisaks sellele tuli tal kirjutada juhtkirju, pidada poleemikat ja toimetada ajalehe naljalisa. Kirjaniku loomisvõime oli sel ajal tohutu. Vähem kui kolme aasta vältel, mis ta ajalehe juures
annaabi.ee 
