munavalget, pumateid ja õlisid. Soengut puuderdati. Vöö külge kinnitati nööride, paelte või kettidega moodsale naisele vajalikud esemed: peegel, lehvik, kell jm. Väärisesemeid kanti tunduvalt vähem kui varasematel perioodidel. Alates 1635.a muutus naisterõivastuse maht väiksemaks, rull puusade ümber kadus, varrukad muutusid väiksemaks, lühikesest paksust naisest sai pikk ja sihvakas. Rõivastus 17. saj. keskpaigas Meesterõivastus Selle perioodi rõivastusstiili võib nimetada "Reinkrahvi" stiiliks. See kentsakas mood levis ilmselt lapskuninga Louis XIV mõjul ja kestis suhteliselt lühikest aega. Meesterõivastuse kõige iseloomulikum osa on väga laiad nn alusseelik-püksid või reinkrahvi püksid. Need olid väga avarad ja ulatusid ülespoole põlve. Püksisääre laius oli kuni 180 cm ning neile lisasid veelgi lopsakust kaunistuseks kasutatud rüüsid, paelad ja paeltest tutid. Nende pükste all kanti samast või kontrasttoonis
17 1679.a ilmus Pariisis esimene moeajakiri "Mercure Galant", mis kirjeldas Versailles' õukonna rõivastust, pilte oli esialgu vähe. Mood hakkas kiiremini vahelduma. Anti välja korraldusi ja keelde rõivastuse kohta, need määrasid seisuste järgi lubatud materjalid ja kaunistused, kuid kõik ruttasid kandma seda, mis neile oli keelatud. 17-18. SAJAND 17. saj. Keskpaiga rõivastusstiili võib nimetada "Reinkrahvi" stiiliks. See kentsakas mood levis ilmselt lapskuninga Louis XIV mõjul ja kestis suhteliselt lühikest aega. Meesterõivastuse kõige iseloomulikum osa on väga laiad nn alusseelik-püksid või reinkrahvi püksid. Moes on pikad juuksed ja üldine parukate kandmine. Esialgu eelistatakse peente, hiljem suurte lahtikammimata lokkidega parukad. Suure nn allonz-paruka lokid võisid ulatuda kuni puusadeni. Parukas näitas kandja "väärtust", neid valmistati nii juustest kui
annaabi.ee 
