Siiski ei saa öelda, et kogu maailma teadlaskond toetab saientismi. Kristlaste, juutide ja moslemite seisukohalt jätkub inimese elu kas taevas või põrgus. Seda väga uurida pole vaja, see on "Jumala saladus", olulisem on Maa peal õigesti elada. Budistide, hinduistide seisukohalt tuleb pärast lühikest vaheolus viibimist reinkarneeruda ehk uuesti sündida. Spiritualistlik seisukoht käsitleb eeltooduga üsna sarnaselt elu jätkumist vaheolus ja reinkarnatsioonis, kuid mitte nii jäigalt kui idamaised usundid ja püüab tavaliselt seda kokku viia ristiusuga. Mitmed new age liikumised ja õpetused võiks liigitada pigem spiritualistlikeks kui budistlik-hinduistlikeks. Urantia raamatu õpetus ei kattu ühegi eelmainituga, kuid haakub kõige enam kristlike seisukohtadega. Erinevalt sellest põrgut ei tunnistata ja seda ei peeta "Jumala saladuseks", kuhu inimmõistus ei võiks tungida.
Olgu indiviid nii skeptiline, kui tahes. Ma ise olen realist aga seekord andsin võimaluse. Neid juhtumeid mida ta puudutab ei ole vähe. Terve raamat koosneski neist. Mõistsin, et niisugused kogemused ei ole ainult mitte reaalsed vaid hoopis tavalisemad, kui suurem osa inimesi arvata oskab. Raamatus räägib kirjanik, kuidas vahet teha tõelise eelmise elu mälestuste ja fantaasia vahel. Põhjus, miks ta hakkas kirjutama ja koguma juhtumeid oli selles, et tema leidis reinkarnatsioonis lahenduse terviseprobleemidele ja foobiatele. Üks tõugetest raamatu kirjutamiseks oli juhtum, milles tema poeg hakkas 3 aastaselt paugutamist ja lärmakaid kajavaid kohti kartma. Varem polnud sellist probleemi olnud. Konsulteerinud sõbraga sai ta temalt teada, et naise poeg oli varem olnud Esimeses maailmasõjas mustanahaline sõdur, kes oli saanud randmesse haavata. Sama sõja käigus oli mees ka hukkunud. See oli vastus müra kartusele ja ka sellele, miks poisi
5. saj eKr reaktsioonina hinduismile (kujunenud II aastatuh eKr veedade õpetusest) Veedausundeil on tarvitusel nn karmaseadus; hea tegu toob hea tagajärje, halb tegu toob halva tagajärje Inimese järgmine kehastus või sünd sõltub varasematest tegudest Eesmärgiks on vabaneda karmast ja karma viljadest Kõik kolm veedausundit näevad maailma tsüklilisena, ei ole ühte loojat ega loomist ega ka viimset kohtupäeva Inimese puhul on tsüklilisus reinkarnatsioonis (klassikalises hinduismis 84 000 korda) Sellest reinkarnatsioonist tuleb vabaneda, hinduismis on see moksha ja budismis nirvaana; nirvaana on kõrgeim seisund täiuslik rahu Lõplikku vabanemist pole veedausundeis võimalik kirjeldada ega selgitada Hinduiste 900 miljonit, neist suurem osa Indias Hinduism tunnistab brahmani e energia olemasolu, mis hoiab maailma ja mis kõiges, seda on võimatu kirjeldada
Maailm nende jaoks ilma alguse ja lõputa: aheldatud sünni, kasvamise ja surma ringi, mis viib uue sünnini Igal elul või maailmatsüklil on oma algus, keskosa ja lõpp, millele järgneb järgmine elu Maailmatsükkel kestab miljoneid aastaid - Reinkarnatsioon: Inimese puhul väljendub eksistensti tsüklilisus reinkarnatsioonis ehk ,,taakehastumises" o Hinduismis 84 000 korda taaskehastub hing Hinge seisund surmahetkel mõjutab järgmist kehastumist - Moksa ja nirvaana: Hinduismis ja dzainismis on ,,moksa" = ,,surm" ja taassünni tsüklist pääsemine + vaba olemine Budismis tähistatakse ümbersündidest vabanemist mõistega ,,nirvaana"
annaabi.ee 
