pikk ning kulub mitu paari jalatseid. Enne kingadeks üleminekut olid kasutusel paksust vanutatud riidest poolsaapad. Pikad pehmed sääred seoti kinni paelaga, alla pandi nahast või puust tallad. Karl Suure pojapoja, kuningas Bernardi hauast (9.sajand) on leitud ka punased puutaldadega nöörsaapad. Oskuste paranemisega, hakati tegema kitsamaid ja graatsilisemaid jalanõusid. See arenes pikalt, ligi viissada aastat. 972. aastal heitis Reimis piiskop ette, et mungad on omale liiga pika ninaga jalanõud teinud. Nad lõid ninaotsad läikima, vahel kinnitasid ka peeglitükke, et ennast imetleda. 14.sajandil pandi paika kindlad kinganinade pikkused seisuste järgi. Vürstidel ja printsidel 75 cm, kõrgematel aadlikel 60 cm, rüütlitel 45 cm, jõukamatel kodanikel 30cm ja lihtrahval 15 cm. Kuna nende jalatsitega oli raske kõndida, siis seoti kinganinad nööriga vöö või põlve külge. Samuti kõnniti ka varbad väljapoole
klooster Gooti stiili kujutav ja tarbekunst Uuendused: 1. lubatakse teha ümarskulptuure (valitseb siiski reljeef) 2. taas ilmub tahvelmaal Gooti stiili algus jälgitav Chartrese katedraali läänefassaadil portaalide palestiku figuurid Skulptuur jaotakse: 1. Musta surma eelne e kõrggootika, parim näide Reimis ja Amiensi katedraali figuurid rahulikkus 2. Musta surma järgne ehk hilisgootika nt Pieta piinatus Lisaks veel : Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis Naumbergi katedraalis krahvipaar Ekkehard ja Uta Hermann ja Rode Naumbergi toomkiriku läänekoor Saksmaal · Peateema Kristus ristil ja Maarja Kristuse surnukehaga · Ka Neitsi-Maarja Jeesus lapsega · Nt Maarja kuju Magdeburgi toomkirikus Maalikunst-vitraazikunst
annaabi.ee 
