Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Jaan Tõnisson Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust. 1890. aastal liitus J. Tõnisson eesti korporatsiooni ,,Fraternitas Viliensis" asutajatega. Tegemist oli äärmiselt olulise sammuga, sest ilmselt just selle organisatsiooni kaudu sattus Tõnisson kontakti tollase rahvusluse kohapealse liidri V. Reimaniga. Selle mehe mõju Tõnissoni arengule oli tõepoolest otsustava tähendusega. Just Reimanilt omandas noor Tõnisson oma maailmavaate ja võitlustaktika, tänu Reimani protezeerimisele tõusis ta rahvusliku liikumise etteotsa. Reiman oli Tõnissoni jaoks kogu tema avaliku tegevuse vältel ainsaks autoriteediks. Laiemale avalikkusele sai Tõnisson tuntuks 1892. aastal Eesti Kirjameeste Seltsi venestustegelastelt ülevõtmise ümber puhkenud võitlustes. Samal perioodil astus ta ka K.A. Hermanni ,,Postimehe" kaastööliseks, kuni 1892. aastal ta ametlikult
8 mai. 1891 muutus postimees päevaleheks. See väljaanne püüdis venestust mitte kiita, oli vähestest mitte venemeelne leht. Eesti üliõpilaste selts. Alguseks loetakse Kalevipoja õhtuid. Kuid registreeriti 1883. 1890 toimus asutamiskoosolek. Tarternitas vilnjensis. Selle taga hermann, rosenthal jne. Seekord saadi ka tunnustus baltisaksa korpidelt. Nüüd keeldus seda tunnustamast ülikooli kuraator. 13 mai 1896-1905. Reiman. 1861-1917 Taara 1883- 1890. Jaan Tõnisson, sai Reimanilt suurt mõjutust. Sündis 1868- surma aeg on täpselt teadmata. Pärit Viljandimaalt. Läks õppima juurat. Tartu ülikoolis käies, astus ta EÜS-i. 1894 algab tema esilekerkimine ja oli soetud viienda üldlaulupeo korraldamisega. Postimees läks samuti tema toimetada. Hermanni juhtimisel on öeldud, et postimehel oli umbmäärane eesti meelsus. 1899 kutsuti tartu eesti põllumeeste seltsi algatusel kokku esimene eesti põllutöö kongress. Arutati 4 küsimust. 1
annaabi.ee 
