mittesuunatud kõne, mistõttu jääb ta näiteks klassisituatsioonis ilma olulisest infost, mida vastavad teised õpilased (Reilson, 2005). Kuulmislangus mõjutab negatiivselt ka sõnavara arengut, lugemist ja kirjutamist. Eesti keeles on sõnad tihti mitmetähenduslikud, kuid kuulmislangusega laps võib teada ainult ühte tähendust. Eesti Kurtide Liidu (2007) arvates tuleks vältida keerulisi lausekonstruktsioone ja mitmetimõistetavaid ütlusi. Reilsoni (2005) andmeil võib kuulmislangusega õpilase kuulmist häirida ka klassis olev taustamüra ning ta jääb seetõttu ilma niigi raskestimõistetavast olulisst teadmisest. Kuulmislangusega õpilased võivad võrreldes eakaaslastega olla vähem tähelepanelikud ja mitte nii enesekindlad. Kuna taustamüras kuulamine vajab pidevat pingutust, on lapsed tihti väsinumad. Oluline osa sotsiaalses arengus on suhtlemisel. Kuulmislangusega õpilase alanenud
või vaimse puudega, vajab oma erivajaduste tõttu eelkõige rohkem aega. Füüsilise puudega lapse puhul kulub ressursse puudega lapse vanemate majanduslikku toimetulekut mõjutavad lisakulutused nii tehniliste abivahendite soetamiseks kui ka eluruumide ümberkohandamiseks, mida tuleb teha lapse puudest tulenevate erivajaduste kompenseerimiseks. Samuti vajab puudega laps enam järelvalvet ning erihooldust nii kodus, lasteaias, koolis kui ka hiljem tööl. Reilsoni uurimuse ,,Puudega laste perede vajadustest ja võimalustest Tartu linna näitel" (2002) kohaselt satuvad puudega lapse pered seoses puudega lapse ilmumise ja majanduslike riskide kuhjumisega suuremasse majanduslikku deprivatsiooni olukorda kui tavalapsega pered; puudelapse ilmumine peresse asetab pere suuremasse sotsiaalse isolatsiooni olukorda; puudelapse pere vajab tavaperest rohkem informatsiooni, abi ja nõu ning puudelast kasvatavad vanemad loodavad eelkõige iseenda ressurssidele
annaabi.ee 
