läks olukord. Etendus kestis kokku umbes poolteist tundi sellesse mahtus nii komöödiat kui ka reaalsust ja tõsielu. Kogu tekst, mis räägiti, oli päris tabav ja andis mõista tegelaste olemust: Veronique Houille (Kersti Kreismann) oli aktiivne naine, kes arvas, et just temal on kõige õigem maailmavaade, kuid kahjuks ei näinud ta probleeme, mis olid ta enda ümber, Michel Houille (Sulev Teppart) kohta ei ole midagi öelda, tõetruu karakter, Anette Reille (Piret Rauk) tundus vaevlevat alaväärsuskompleksi all ja lisaks sellele tahtis ta olla oma mehele meele järgi, ta mehe nimi oli Alain Reille (Jüri Aarma), advokaat, kes oskas rääkida ka musta valgeks. Kogu etendus oli minu arvates hästi mängitud ja seda oli huvitav vaadata, ainuke asi, mis natuke häiris oli see, et poolteist tundi oli vaja istuda. Minu arvates oli etendus oma piletiraha väärt ja ilmselt ei ole ma ainuke, kes seda arvab, sest saalis rahvast jagus.
sündinud 6.september 1972 Viljandis 1990. aastal Tallinna 13. Keskkooli 1994. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli 1993. aastast Eesti Draamateatri näitleja Rollid Eesti Draamateatris 1992 Eugen Morris Jerome, Sõdur N. Simon Biloxi Blues 2000 Orin H. Ashman Väike õuduste pood 2004 Romeo William Shakespeare´i sõnadele Julia 2009 Luule lugeja koost. Priit Pedajas Arbujad 2012 Leo Katz David Edgar Nelipühad 2012 Alain Reille Yasmina Reza Hävituse ingel 2013 Aleksandr Herzen Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk Rollid mujal 1992 Unimüts Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi Mänginud telelavastustes Mänginud filmides Click to edit Master text styles Second level Mait Malmsten Third level Fourth level
Telefoniga rääkides ei olnud nähagi, et Aarma oma suud lahti teeks, kuid iga lause oli sõna sõnalt arusaadav, olenemata kui kiiresti ta jutustas. Isegi, kui laua ümber kooki söödi ning advokaat sõna pidi võtma, oli tema jutt selge, mis siis et suu toitu täis oli. Näitleja oskas suurepäraselt toime tulla oma rolli edastamisega vaatajaile. Esialgu tundus nagu mees ei hooliks oma naisest ning on väga ükskõikne. Ta oli isegi uhke, et poeg teist last lõi. Kuid härra Reille'l läksid jalad alati nõrgaks, kui ta oma abikaasat või külastatava pere ema kurvana nägi. Mees tõttas kohe lohutust pakkuma ning pani oma toetava käe õlale. Üksasi on tegelase iseloomu välja mängimine ning teine see, kuidas laval olla. Oli näha, et Jüri Aarma tundis end rahva hulgas väga koduselt ning oli kohanenud lava paigutuse ning iga detailiga, mis seal asetses. Tihti tekkisid mul seljale judinad, kui Aarma möödus veekausist, mille kõrval laual oli föön
annaabi.ee 
