kaldu, hobusel aga horisontaalselt. Täkkudel on eriti tugev dorsaalne süleluuköber. Veisel suunduvad süleluud teinetesiest eemale, istmikuluud üksteise poole, seega on vaagnaõõs kooniline. Veisel on vaagnapõhi kaudaalselt kõrgemal, mis raskendab loote väljumist. 42. Puusaköprude kuju loomaliigiti. Vt tabel 10 lk 35 43. Mis moodustab reie skeleti? Reieluu ja põlvekeder 44. Reieluu põhiosad. Reieluupea, reieluukael, reieluukeha, reieluuplokk, mediaalne ja lateraalne põnt 45. Reieluu iseärasused karnivooridel ja seal. põndaülise augu asemel suprakondülaarköprus, millest mediaalselt asetseb mediaalne põndaülene köprus. Karnivooride põlvekeder on ovaalne ja seal kolmnurkne 46. Reieluu iseärasused hobustel. Reieluu reljeef on koduloomadest ilmekaim, suurpöörel on kahestunud kraniaalseks ja kaudaalseks osaks. Esineb kolmas pöörel. Põlvekeder neljakandiline. 47. Sääreluu põhiosad
Loomaliik Luud Põhiosad Puusaluu (paariline) Os Kummagi puusaluu moodustab: Niudeluu (Os ilium), coxae Süleluu (Os pubis), Istmikuluu (Os ischii) Vaagen tervikuna Mõlemad puusaluud, Ristluu, Esimesed sabalülid (Pelvis) Reieluupea (Caput ossis femoris), Reieluukael (Collum Reieluu ossis femoris), Reieluukeha (Corpus ossis femoris), Os femoris Reieluuplokk (Trochlea ossis femoris), Mediaalne ja lateraalne põnt (Condylus: medialis et lateralis) Põlvekeder Põlvekedrapõhimik (Basis patellae), Põlvekedratipp Patella (Apex patellae) Mediaalne ja lateraalne põnt (Condylus: medialis et
annaabi.ee 
