huvi oli siin mõistetav. Juunis 1947 pidas USA riigisekretär Marshall kõne, milles teatas, et USA on valmis osalema Euroopa taasülesehitamise finantseerimises. Plaan rakendus, NSV Liit jäi sellest kõrvale (USA ja britid polnud venelaste kaasamisest ka sugugi huvitatud). Majanduse reorganiseerimisega käis kaasas ka rahareform, mis toimus juunis 1948. Vanad Reichsmarkid vahetati uuteks Deutsche Markideks kursiga 100 Reichsmark = 4,75 Deutsche Mark. Nõukogude tsoon selles ei osalenud. Eesmärk oli pidurada inflatsiooni ja saada kontroll musta turu üle.7 Küll aga tähendas see koostöö lõppu NSV Liiduga. Märtsis 1948 lahkus NSV Liidu tsooni sõjaline ülem marssal Sokolovski kontrollnõukogu istungilt ja sellega oli Alliierter Kontrollrati tegevus de facto lõppenud. 7 USA sigaretid olid tollal populaarseimaks ,,vahetusvaluutaks"
enamus saksa söest, terasest ja rauast). Sakslased vastasid passiivse vastupanuga. Ruhri 4 okupatsioon tõi kaasa suure tööpuuduse ja hüper-inflatsiooni (kui aasta algul maksis $1 umbes 4,2 marka, siis augustis sai $1 eest juba miljon marka ning novembris triljon marka). Detsembris 1923 võttis valitsus kasutusele uue valuuta (Rentenmark, selle asemel omakorda tuli peatselt Reichsmark), mis lõpetas hüperinflatsiooni. Kriis lahendati 1924 Dawes'i plaaniga, mis nägi ette: 1) Ruhri ala tuli Weimari valitsusele tagasi anda 2) Reparatsioonimaks pidi olema esimesel aastal 1 miljard marka ja tõusma seejärel 4 aastaga 2,5 miljardi margani 3) Välislaenud tuli Saksamaale taas kättesaadavaks teha 4) Reichsbank tuli Antanti järelevalve all reorganiseerida 1920.-te II poolel Saksamaa majandus kosus ning kujunes peatselt taas Euroopa kõige kiiremini arenevaks majanduseks
annaabi.ee 
