teistest staaridest veelgi peajagu kõrgemal seisis aga Pinna. Olles ameti poolest teatri eesotsas, valis Pinna enesele osad, mis võimaldasid hiilata (Napoleon, Ivan Julm, Kean, kuningas Lear). Eriti innustus ta operetist, kus sai täielikumalt rakendada oma ülekeevat temperamenti ja mängulusti ning nautida publiku ovatsioone. Otsese lavatöö kõrval jõudis Pinna teha muudki: 1907 tutvus Saksa teatrieluga, 1908 külastas Berliinis Emanuel Reicheri teatrikursusi, 1910-11 andis koos Theodor Altermanniga välja Eesti esimest teatriajakirja "Näitelava", 1912 suvel mängis Kieli Väikeses Teatris. Ta katsetas ka näitekirjanikuna - teatud menu pälvis draama "Tasujad". 24. august 1913 "Estonia" uue teatrimaja avamisega paljutõotavalt alanud hooaeg muutus Pinna jaoks vägikaikaveoks seltsi juhtkonnaga. Korrarikkumised ja kõrgendatud enesehinnang viisid selleni, et
jne. Eriti meeldis talle operett, kus ta sai täielikult rakendada oma ülekeevat tem- peramenti ja mängulusti. 11.mail 1908 abiellus Paul Netty Adleriga. Ta oli Nettyt juba ammu teadnud. Pärast mõneaastast tutvust viis Paul Netty ,,Estonia" asjaarmastajate-näitlejate ringkonda. Alguses mängis Netty väikeseid osi, hiljem oli juba tunnustatud näitleja. Aastatel 1907-1912 tutvus Pinna veel Saksa teatrieluga, lüües oma suurepärase osaga laineid; külastas Berliinis Emanuel Reicheri teatrikursusi; andis koos Theodor Altermanniga välja näiteajakirja ,,Näitelava"; mängis Kieli Väikeses Teatris ning üritas ka näitekirjanikuna üht-teist korda saata. Menu saatis näiteks tema draamat ,,Tasujad". 1912. aastal otsustasid Paul Pinna, Eduard Kurnim, Wilhelm Maddy, Gustav Avesson ja August Michelson kutsuda kokku Tallinna Artistide Seltsi peakoosoleku, kus kinnitati vajadust näiteseltskonna ühine- miseks, et kaitsta oma õigusi. Võeti vastu ka ühingu põhikiri
annaabi.ee 
