edaspidi Eestis kasutada. Tuuakse välja lahendusi, mis oleksid otstarbekamad ning mille jaoks on Eestis eeldused olemas. Eesmärk on uurida rehvide kogumissüsteemi, samuti vanu, Eestis kasutusel olnud vanade rehvide käitlemise tehnoloogiaid. Antakse ülevaade antud teemat puudutavast seadusandlusest Eestis, kirjeldatakse kasutatud rehvide purustamise meetodeid ja rehvide kummimassi taaskasutamist, uuritakse lähemalt MTÜ Eesti Rehviliidu, AS Kuusakoski ja AS Master tööülesandeid. Antakse hinnang ka teiste Balti riikide olukorra kohta vanarehvide osas. Töö raames külastati TTÜ Masinaehituse Instituuti, kus Hr. Hans Rämmal ja Janek Luppin tutvustasid rehvi koostist ning struktuuri. Külastati firmat AS Master Pärnus, mis tegeleb sõiduautorehvide taastamise ning nende jae- ja hulgimüügiga. Seal tutvuti protekteerimise tehnoloogiaga ning tööprotsessiga tehases.
liiga lühikese pikivahega märja teekatte puhul, oleme sunnitud kasutama sageli klaasipesuvedelikku. Klaasipesuvedelik sisaldab aga erinevaid pesuaineid ja külmakindluse saavutamiseks on sinna lisatud metanooli, mis ei ole sugugi loodussõbralik. Kiire ja agressiivne sõidustiil kulutab rehve ja teekatet. Vanad kasutatud rehvid on aga suureks probleemiks looduskeskkonnale. Õnneks on vanade rehvide utiliseerimisega alustatud tõsist tegevust eelkõige tänu MTÜ Eesti Rehviliidu tegevusele. Teiseks rehvidega seotud probleemiks on naastrehvide kasutamine, mis lõhub teekatet, koorides lahti teeosakesi. Ühelt poolt muutub teekate viletsamaks ja teiselt poolt lenduvad teekatte osakesed ümbritsevasse looduskeskkonda. Kõik kulutused on võimalik ümber hinnata rahalisse vääringusse, seega igasugune kokkuhoid tähendab rahalist kokkuhoidu. ( Allikas : http://www.liikluskoolitus.ee/sisu.php?lev1=25&lev2=&lang=1&sait=1 ) 2. SÄÄSTLIKU SÕIDU PÕHIMÕTTED
annaabi.ee 
