kogukond või vahetatakse välja. · Plaani- ja käsumajandus iseloomulik NSVL ning teistele diktaktuuri riikidele; monopol loob eeldused kuidas riigi poolt majandust käsutada; majandust saab seaduste ja määruste jõul muuta. · Turumajandus vabaturumajandus; viidatakse vabadusele; tehakse kasulike valikuid ja otsuseid. · Segamajandus Majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi)sektor ning riik rehuleerib majandust Peatükk 4.2 (119-123) 5.Mis on konkurents? Konkurents on majandusolukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võitlevad. Konkurentside liigid: · Täielik konkurents ettevõtteid on palju; toodet on võimalik asendada teise tootega (nt. ajalehed, toidupoed) · Piiratud konkurents ettevõtteid on vähe; suured tootmiskulud (nt. autotööstus) · Konkurents puudub (monopol) ettevõtteid on üks; puuduvad asenduskaubad;
kindlustamine. Närvisüsteem- juhib elundkondade tööd ja kooskõlastab seda. Sisenõrenäärmed- toodavad hormoone. 6. Naha ülesanded: kaitseb meid väliste vigastuste eest, ultraviolettkiirguse eest, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. 7. Naha värvus sõltub melaniini kogusest nahas. Sellest sõltub ka rasside nahavärvus. 8. Sest päikesekiirguse mõjul sünteesitakse meie nahas vitamiini D, mis rehuleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ja on vajalik luustiku normaalseks arenguks. 9. Sarvkiht, marrasnahk, pärisnahk, nahaaluskude. 10. Marrasnahk- selle alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. Pärisnahk- asub marrasknaha all, sisaldab rohkest elastseid kiude, misõttu on veniv, painduv ja sitke. Selles on rohkesti vere- ja lümfisioone, väliskeskkonnast vastuvõtvaid retseptoreid, samuti asuvad seal higi- ja rasunäärmed ja karvade juured.
väga õrn. Sarvkihi pealmisest osast eraldub pidevalt väikeste liblede kaupa surnud rakke kõõma. Sarvkiht on kappelise reaktsiooniga (pH=5). See on põhjustatud karboksüülhappest, mis on tõenäoliselt oksüdatsioonil tekkivad laugusaadused. Rohkem varjatud kohtades kaenla all, varvaste vahel võin pH olla kuni 7. 1.2Nahaniiskus Hoolimata sellest, et vesi liigub pidevalt läbi naha, püsib naha niiskus ikka ühesugusena (60%). Seda rehuleerib vere, rakkudevahelise vedeliku ja rakkude sisemuse tasakaal. Inimese nahast aurustub ööpäevas kuni 200 ml vett higina. Naha kaudu ei saa organism väliskeskkonnast peaaegu üldse vett juurde. Näiteks ujumise või vanniskäimise ajal tungib nahka kuni 50 ml vett, kuid see aurustub sealt 10 kuni 15 minuti jooksul. Sellepärast on väga oluline, et nahk püsiks niiskena. Sarvkihis on üle 20% vees lahustuvaid aineid aminohapped, karboksüülhapped, suhkrud. Need aitavad vett siduda,
annaabi.ee 
