teadlane Christian Huygens 17. sajandi lõpupoole. Esimesed teated eksoplaneetide kohta ilmusid 20. sajandi keskel, mil tema kaasmaalane, astronoom Peter van de Kamp, uuris Barnardi tähe omaliikumist. Ta leidis, et selle tähe liikumises on märgata teatud võbelemist. Pärast arvutusi jõudis ta järeldusele, et võbelemise põhjustab orbiidil ümber ematähe tiirlev planeet massiga umbes 1,6 Jupiteri massi. Järgmise paari aastakümne jooksul täpsustas van de Kamp oma rehkendusi ja sai tulemuseks, et ümber Barnardi tähe liigub hoopis ringikujulistel orbiitidel kaks planeeti massidega 0,7 ja 0,5 Jupiteri massi. Need avastused ei leidnud kinnitust, kuna teised teadlased leidsid, et võbelemist olid põhjustanud vead van de Kampi vaatlusmeetodis. 1990. aastate lõpus algas tõeline eksoplaneetide avastamise buum. See osutus võimalikuks tänu parematele teleskoopidele ja tahkisvastuvõtjatele koos arvutil baseeruva pilditöötlusega
Ja see aeg enam kuigi kaugel enam ei ole. See võib tunduda kerge, leida planeete, meie maa sarnaseid planeete, mujalt galaktikast või universumist, lihtsalt suurte teleskoopidega vaatlemisel aga see pole mitte sugugi nii. Tegelikkuses on see vägagi raske ning aeganõudev ja teleskoopidega ei ole siin just eriti midagi teha. Et leida planeete ja muid taevakehi tiirlemas ümber oma tähe, läheb vaja tõsist matemaatikat, päevi ja kuid kestvaid rehkendusi. Nüüdseks luuakse aina targemaid arvuteid, super-arvuteid, mis teevad meie eest need ülirasked tehted ära. Iidsed kontaktid On inimesi, kes usuvad, et meiega on juba kontakteerunud võõramaised tsivilisatsioonid. Arvatakse nägevat teistel planeetidel ja kuudel erinevaid ülisuuri struktuure, nagu Marsi nägu, mis on tänaseks välja uuritud, et see ei ole mingi ehitis, vaid lihtsalt halva kvaliteediga satelliitpilt, püramiidid, hammasratast kuul, saturni kuul Iapetusel suurt müüri jne
tulevaste galaktikate, tähtede ja muude objektide alged. See, et universum alguses pöörase kiirusega paisus, viis otsekui selleni, et makromaailma, universumi ehitus kujunes mõnevõrra sarnaseks mikromaailma ehitusega või nagu ütleksid filosoofid: mikrokosmose ja makrokosmose vahel tekkisid vastavused'' (Kaplinski 2009:158-160). 2.2. Inflatsioon `' Suure Paugu teooria ei käsitle pauku ennast, vaid seda, mis juhtus pärast pauku, üsna vahetult pärast. Tehes pikki rehkendusi ning jälgides üksikasjalikult osakeste kiirendites toimuvat, arvavad teadlased et nad suudavad taastada sündmusi, mis toimusid vaid murdosa sekundit pärast loomishetke. Siis oli Universum veel nii pisike, et tema nägemiseks oleks tarvis olnud mikroskoopi `' (Bryson 2003:25) `' Universumi vanuses 1036 s langes temperatuur umbes 1027 kelvinile. Ühendmudeli põhjal oletatakse, et sellel temperatuuril eraldus tugev vastasmõju ühendmudeli ühtsest vastasmõjust
Valguse juures meeldis talle asjaolu, et laine kannab energiat üle ilma osakeste voo abita; samuti meeldis talle lainete sirgjooneline levimine ning peegeldus. Ka murdumisseadus annab lainete abil lihtsalt seletada - kui oletada, et laine levimiskiirus keskkonnas on pöördvõrdeline murdumisnäitajaga. Lainete sõltumatus oli Huygensi pooldajate üks põhiargumente vaidluses Newtoniga ning seetõttu ei saanud ka Newton seda fakti ignoreerida. Oma optilisi rehkendusi tegi Huygens geomeetriliselt, kasutades enda poolt leiutatud printsiipi (tänapäeval tuntud kui Huygens'i printsiip): Laine levimisel on iga lainefrondi punkt laineallikaks; lainefrondi mistahes järgneval ajamomendil saame leida neist punktidest väljuvate keralainete mähispinnana. Keeruline lause, aga sirkli abil hästi rakendatav. Ja sobib suurepäraselt meie ettekujutusega lainest kui korrastatud võnkumistest.
annaabi.ee 
