suurlinna hallide kivimüüride vahel, halle lõputuid leivadabasid, halli silmisöövat tubakavingu, kurba läbilõikavat rongi vilet ja pimedat ööd. Nii mäletab ta tulekut Eestimaale. Esialgu saadi peavari Äntu mõisale kuuluvasse metsamoonaka Valtri taresse. Ema käis seal ümbruskonnas metsades puid vedamas ja propse koorimas. Sealt tuli varsti lahkuda. Uueks eluasemeks sai Moora metsamoonakatare. Kahjuks aeg pole lapsepõlvekodu vastu armuline olnud. Moorbergide aegsest rehetarega hoonest pole enam midagi järel, tühjaks on jäänud hilisemgi elumaja, kinninaelutatud luukidega aknad ei ava valgusele teed ka südasuve keskpäeval Kersti Merilaas õppis 1921-27 Kiltsi algkoolis, seejärel aasta Väike-Maarja gümnaasiumis ning kolm ja pool aastat Rakveres tütarlaste erakommertsgümnaasiumis, kust pahempoolsest õpilasringist osavõtu pärast 1932 välja heideti; keskkooli lõpetas samal aastal Tapal. Kirjaniku lapsepõlv on olnud rahutu ja kolimisrohke.
aastal. Kirjanduslikult töödelduna mõjub lugu poeetilisena, kuigi tegelikult tõukas see sündmus Kangro pere vaesusesse (Kruus, 2003: 12). Kiltre talus sündinud Andres Kangro (1870 1944) ostis Vana-Antsla mõisale kuulunud Oekülas 1904. aastal 3000 rubla eest Stepani-Rüütli talu ning kosis samal ajal Vastse-Antsla vallast Kuldre külast Ala-Kiisa talust sepatütre Miina Amose. Andres Kangro püstitas talule uued hooned ning planeeris need edumeelselt: eluruume ei ehitatud rehetarega kokku, vaid rehi tehti eraldi. See rehi andis tulevasele poeedile kustumatu mulje, millest ta 1938. aastal kirjutas ühe oma tippluuletuse ,,Ajatu mälestus" ning leidis pealkirja oma kolmandale luulekogule (Kruus, 2003: 12). 4 Rüütli talu Kangro abielupaaril sündis 8. aprillil 1905 tütar, kes ristiti Salmeks (abielludes sai Kongo nime, suri 25. aprillil 1988). Vana kalendri järgi 5. septembril 1910 sündis perre teine
annaabi.ee 
