õppetus" Talurahvaseadused 1820 võeti Eestimaa maapäeval vastu esimene talurahvaseadus nn ,,Iggaüks..." Talude kasutusõiguste pärandamine 1804 kehtestati oma talurahvaseadus ka Liivimaal ja asendati Eestimaa ,,Iggaüks.." uue seadusega Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise Talupoegadele anti õigus talu kasutusõigust pärandada Mõisniku kodukariõigust piirati 1805 vastuhakk Kose-Uuemõisas Talupojad lootsid rehepeksust pääsemist Pärisorjuse kaotamine 1816 Eestimaal 1819 Liivimaal Talupojad said isiklikult vabaks Maa jäi mõisniku omaks ja talupojad selle rentjaks Teoorjus säilis Talupoegadele priinimede panek Ülesanded 1. Kelle initsiatiivil ja mis põhjusel kaotati Eesti- ja Liivimaal pärisorjus? Aleksander I 2. Miks puhkesid talurahvarahutused? Tõlgendati seaduseid valesti, arvati, et nende eest varjati midagi. 3. Analüüsige 19
augustis 1804 ja sügisel hakati mõisates koostama vakuraamatuid. Talurahvas nägi eesti keelde tõlgitud seadust ja vakuraamatuid 1805. a suvel. Erinevalt Liivimaa talurahvaseadusest jäi Eestimaa seadusetekstis rehepeksu korraldus reguleerimata, mis tekitas kuulujutte, et keiser olevat öise rehepeksu hoopis ära keelanud. Rahutused puhkesid mitmes paigas, kõige tõsisemaks läks aga asi Kose-Uuemõisas. Septembris keeldusid teomehed, kes päev läbi olid põldu kündnud, öisest rehepeksust. Parun Tiesenhausen üritas järsult korda majja lüüa ning tema pahameele alla sattus asjasse otseselt mitte puutuv Kõlli Toomas. Väljaastumise ajendiks saigi mehe vangistamine ja karistamiseks Tallinna saatmine. Teised teomehed aga jõudsid tee peale ette ja vabastasid Kõlli Tooma. Varsti lõpetasid öise rehepeksu ka Ravila teomehed. Kui 21. septembril haagikohtunik ja kihelkonnakohtunik Kose- Uuemõisa saabusid, et vastuhakkajaid peksuga karistada, tulid oma kaaslastele appi ka Ravila
*) Seal oli kolm kohtunikku: üks talupoegade, üks sulaste ja üks mõisniku poolt. *) Vallakohtus arutati talupoegade omavahelisi suhteprobleeme. -) Moodustati kihelkonnakohtud. *) Seal olid esindatud nii mõisnikud, kui ka talupojad. *) Kihelkonnakohtus arutati mõisnike omavahelisi suhteprobleeme. * Mõisnikud said võimaluse krediitkassast või krediidiseltsist madala protsentiga riigilt laenu võtta. * 1805 hakkasid Põhja-Eestis talupojad keelduma öisest rehepeksust. * Kose-Uuemõisa sõda oli 100 soldati ja 500 talupoja vahel, kuid talupojad ei saavutanud midagi. * Hakati tegema ettevalmistusi pärisorjuse kaotamiseks, kuid Napoleoni sõjakäigu tõttu lükkus see edasi. Pärisorjuse kaotamine * Aleksander I kirjutas alla seadusele, kaotamaks pärisorjuse. -) Eestimaal kadus pärisorjus 1816; Liivimaal 1819. *) 1817 kutsuti Eestis Tallinnas vallakohtus esindajad kokku ning hiljem alles loeti seadus kirikus ette.