uusi traditsioone omaks võtta, peetakse segasteks. Üheks kõige segasemaks tegelaseks on Leemet. Tema segasus peitub just selles, et ta võitleb oma elupäevade lõpuni vanade traditsioonide ja tavade poolt. Kui vaadata tagasi teosele pärast selle lugemist, võiks Leemetit võrrelda ka tüüpilise eestlasega. Peamiselt just seetõttu, et kõik me oleme üsna kangekaelsed ning sageli hakkame teistele vastu juba ainult kiusu pärast. Minu arvates võiks Leemetit võrrelda ka Rehepapiga, sest mõlemad olid väga targad ning justkui juhtisid kogu külaelu. Ainus erinevus kahe tegelase vahel oli see, et Leemetit ei kuulatud, ent Rehepapi iga sõna talletati justkui liimiga ajju. Raamatut lugedes tekkis väga tihti tunne, et Leemet kurdab oma raske elu üle. Kaldun arvama, et just seetõttu, et raamat oli nagu Leemeti kirjutatud. Keelekasutus oli kohati arhailine, kuid minu arvates lisab see just romaanile veidi vürtsi ning aitab paremini sündmustikuga üheks saada.
tema armastatu tapeti Vanapagana poolt ning Jaan sai endale suure jõu ja peksis oma peremehe läbi ningi vägistas Luise ära. Andrus Kivrähk jutustab teoses rehepappide ajast ehk eestlastest, kes elavad külades, söövad leiba ning kummardavad saksu. Kivirähk näitab milline on kohanenud rahva saatus. Neist on saanud Muna Otid ja rehepapid, vargad ja valetajad. Teisalt on see juba eestlasele palju lähem inimtõug. Vähesed samastavad ennast Leemetiga. Paljud rehepapiga. Ja mõned salaja ka Muna Otiga. 6 Kokkuvõte Andrus Kivirähk on Eesti kirjanik ja ajakirjanik, ta on kirjutanud romaane, jutte, näidendeid, lasteraamatuid ning tele-ja filmitekste. Kivirähk sai tuntuks naljajuttudega ,,Ivan Orava mälestused", mis ilmusid ajalehes ja 1995. aastal raamatuna. Väga menukas on olnud romaan ,,Rehepapp ehk November " , mis läheneb uudselt vanade rahvajuttude ainele. Fantaasia- ja
21) Aida Oskar läks metsa ja eksis kuna oli arvatavalt kuulnud kullapaja kõlinat. Külmking aitas ta naise tahtmise pärast metsast välja, kuna too lubas talle selle, mis on rinna all. Sai põlle, kuigi oli ise silmas pidanud last. 22) Nõid külastas rehepappi, sest tahtis Liinat aidata, aga ei osanud. 23) Rehepapp soovib Liina ja Hansu kokku viia. // Hans kirjutab mõisapreilile luuletuse. 24) Sel päeval käidi palju nõia juures abi palumas ning ta arutas rehepapiga Hansu ja Liina kokkuviimisplaane. 25) Räägu Rein tokis hetkeks sitahunnikuks muutunud nõia poolsurnuks. // Paruni tütart etendav Liina ja Hans kohtusidki. 26) Nõid suri. // Jaan küpsetas sitast ja higist piruka, sest nõia jutu järgi pidi see Luise temasse armuma panema. 27) Vanapagan võttis Hansult hinge. // Aidamees varastas parunilt vilja ja sattus seda koju sõidutades teise vankriga kokku, viis surnu Sandri juurde, jättes vilja Ärni ja Imbi saagiks.
Tema roll on kui päästja. Tegelase suhe loo jutustajaga Jutustaja loob Rehepapist pildi, mis vastab väärikale palju elanud ja näinud inimesele. Ta on austatud ja usaldatud mees. Tema siseelule on tähelepanu pööratud minimaalselt, rõhk on pandud tegudele. Just tegude kaudu avaneb Rehepapi iseloom. Otsest koondportreed ei ole esitatud, üldpilt moodustud paljudest seikadest. Esimest korda kohtub lugeja Rehepapiga kohe raamatu alguses, kui ta kutsuti aitama sulast Jaani, kes oli söönud seepi. Kohe siis saab selgeks Rehepapi pisut vanemlik roll. Tegelase suhe iseendaga Rehepapp oli teadlik oma positsioonist külas. Enesekeskseks ei saa teda pidada. Ta oli alati valmis teisi oma nõu ja jõuga aitama. Nt lähenevast katkust teada saades püüdis ta säästa kõikide inimeste elusid. Rehepapp ei olnud eriti jutukas mees, ta rääkis täpselt nii palju kui vaja
vanapaganaga ristile rääkima, sõstrad kaasas aga Vanapagan oli pahas tujus ja surus talle küüned õlga ja sai sealt vere. Oskari kratt aga jääb värava vahele kinni ja läheb nii vihaseks, et läheb põlema, nii suure leegiga, et see lausa ohtlik elumajadele. Hans aga räägib oma armastusest Rehepapile, kes aga laidab selle idee maha. Koju minnes leiab ta oma aiast tondi, kes tahab teda ära süüa. Liina jälgib ikka kuidas Hans mõisas käib preili akna taga. Liina räägib Rehepapiga, et see Hansuga temga kohtingu korraldaks. Liina riietub mõisapreiliks ja läheb Hansuga kohtama. Rein keelab Liinal kupjaga abiellumise. Hans suhtleb ikka 2 lumememmega, kes õpetab talle kombeid kohtamiseks. Ott ja Luise jõid veini, kui sinna tuli Jaan kes Luisele piruka andis, Ints murdis selle pooleks kus oli sitt sees, ja ta käskis selle Intsul ise ära süüa
17. 18. Teose ajalooline skeem 19. 20. Andrus Kivirähk on üks tuntumaid kirjanikke Eestis. Lisaks sellele on ta laiemale üldsusele tuntud ka humoristina, tehes raadiosaadet ,,Rahva Oma Kaitse". Ta on ka lavastanud näidendeid ja kirjutanud filmidele stsenaariume. Ta on ka Eesti Kirjanike Liidu liige.(1) Romaani ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kirjutas Kivirähk enda sõnul mitu kuud iga päev. Võrreldes ,,Rehepapiga" on ,,Ussisõnades" rohkem Kivirähki enda poolset fantaasiat.(4) Romaan ilmus 2007.aastal ja sai koheselt populaarseks. Selsamal aastal müüdi teost ligi 24 000 eksemplari. 2008.aastal lisandus veel 7000 ostjat, seega oli tegemist 2008.aasta müüduima ilukirjandusliku teosega. (7) 21. Teost väärtustatakse siiani samamoodi nagu ilmumishetkel, kuigi niinimetatud ,,buum" on nüüdseks möödas. Tõenäoliselt on romaan igale eestlasele tuttav ning olenemata
annaabi.ee 
