– lk 32 2) näen, et vastuolu minus on nii suur, nagu kogu inimlik kultuur. – lk 11 Metafoor: 1) Suule sulanud vaikusevaha. – lk 11 Sinu silmadeküünlaid, nendekt nõrguvaid vahatilku, Hüperbool: 1) nii et on tuhat aastat häbi – lk 32 Oksüümoron: 1) ja olles suur või väikene – lk 32 Anafoor: 1) ja soojad õhtud eluhetkeks seiskan, - lk 20 ja oma hinge valge lipu heiskan 2) veel tulemata olid rehelised – lk 23 veel oli viljal vaja viimast võtta Litootes - puudub Epifoor: 1) See on midagi teise kohta. – lk 42 Raske öelda on teise kohta 2) Ma mustas öös näen valget laululaeva, - lk 7 ta kohal lindu hoidmas seda laeva. Refrään: 1) ja mulle meeldib see aeg, - lk 46 ja mulle meeldib see aeg Retooriline küsimus: 1) Ma karjatan. Kas ise kuulen seda? – lk 59 2) Mis aimu on meil elus olemisest? – lk 17
peremeheks on Mats Aniluik. Tal on kolm poega vanim poeg Kaarel on linna kooli pandud ja õpib advokaadiks. Kodus käib ta harva. Noorim poeg Taavet on vallatu ja lustlik, alles hiljuti leeris käinud. Vanusest keskmine, Jüri, on see kelle õlul on talupidamine. Isa Mats on muidugi nõuga abiks, sest töötegemiseks juba vanavõitu. Juri on tõsine ja endassetõmbunud. Teda häirivad pidevad isa õpetussõnad ja vanema venna pidevad rahanõuded linnast. Rehelised kogunevad aiastele ka ümberkaudsetest taludest. Mehed arutavad poliitikast ja kuskil käivast sõjast. On aeg kus tahetakse nõuda seltside koosolekute läbiviimist riigikeeles ehk vene keeles. Rahvast enamik seda ei valda ja kardetakse seltside sulgemist. Perenaised arutavad isekeskis oma tööjärjest. Noorem rahvas vallatleb pisut enne suurt töötegemist. Ainult Jüri viibib mõtlikuna nagu teistest eemal. Ta ei leia oma sealviibimise mõtet
annaabi.ee 
