Praegust hoonet hakati ehitama umbes 1760. aasta paiku. Esmalt oli tegemist ühekorruselise barokkstiilis kivihoonega, millele paarkümmend aastat hiljem lisati tiivad, mis andsid majale klassitsistlikku välimuse. Idatiib oli algse hoonega pikuti, läänetiib aga risti. Viimane ehitati 19. sajandil kahekorruseliseks ja lääneosa otsa ehitati veel üks tiib. Kui mõisahoonet 18. sajandis teisel poolel rajama hakati, ehitati peale härrastemaja ka puidust valitsejamaja, ait, 2 rehehoonet, õlleköök, saun. Samuti sepikoda, hobusetallid, viinavabrik ja nuumhärgade tallid. Kõigist neist on tänapäeval järele jäänud vaid müürijäänused. 20. sajandi alguseks oli mõisa kõrval- ja abihoonete arv 30. Säilinud on tuulik, aidahoone, jääkelder, karjalautade kompleks. Osaliselt on säilinud kuivatihoone. Ehitusmaterjaliks oli kasutatud tahumata maa- ja paekivi, seinad krohviti. 20. sajandi algul rajatud
Sõja lõppedes (umbes 1710 või 1721) Põhja- olid varabarokse peahoone uksed-aknad katki sõda puust elumaja veel rohkem lõhutud lilleaiast lilled läinud, aiad lagunenud mõisasüdamest oli alles veel üks kivist hoone, mida kasutati aidana 1710 rootsi aja 1700ndate kaunis korralik puust valitsejamaja lõpp algus kolm tervet rehehoonet, linnaserehi lagunenud 70-latriga karjalaut veidi lõhutud katk kahest hobusetallist üks lõhutud üht vana aita kasutati väikeloomalaudana kaugemal põllul veel üks küün 1721 sõja /Kangilaski 1977, lk 20-21/ lõpp Carl Magnus Stenbock (esimene CMS) teeb suuri ümberehitusi.
annaabi.ee 
