9. jaanuaril 1710. a. toimus mõisa lähistel Põhjasõja üks otsustavamaid sündmusi- Erastvere lahing, milles Peeter 1. väed saavutasid kaaluka võidu. Sellest ajast peale algasid ümberkorraldused ja pidev juurde ehitamine: ehitati välja 18 toaga puidust härrastemaja, kaks õlgkatusega elamut teenijatele, häärberid, jääkeldrid, sepikoda, viinaköök, tallid nuumhärgadele, eraldi saunad talurahvale ja härrastele, hobusetallid, rehed, küünid ja veski- ühtekokku 46 erineva otstarbega rajatist. Aastatel 1805-1823 kujundati Räpinas Võhandu kaldal välja suurejooneline inglise stiilis park. (Maiste 1996:130-133) Joonis . Räpina mõis (räpina mõis.www) Uus ajajärk Räpina mõisa ajaloos sai alguse 1836. a., kui valdus mõisa kompleks müüdi G. Chr. E. v. Richterile, kes oli väga rikas ja haritud mees. Kogu elu mõisas läks ülesmäge. Sel
Muude eriõiguste kõrval oli mõisnikul õigus talupoega peksta ilma kohtuotsuseta ja see leidis aset enamasti mõisa tallis. Sõna teoorjus pärineb sellest, et talupoeg pidi tema enda majandada jäetud pisikese maalapi eest "teoga" renti maksma, see tähendas orjana mõisapõldudel töötama. Järelvalvajateks olid kupjad sakslaste eestlastest abilised. Sellest ajajärgust pärineb rahvalaul: "Oh mina väike mehekene, põlvepikku poisike... Päeval peksan mõisa rehed, öösel künnan marga maad..." Tervikuna jäi talurahva olukord raskeks. Sagedased ikaldused ja sellele järgnenud näljahädad viisid inimesed meeleheiteni. Õnneks päästis kartul, mida Eestis hakati kasvatama 18. sajandi keskpaigast, kõige hullemast. Põllumajanduses toimus edasiminek. Tänu Lõuna-Eestis levivale linakasvatusele kogunesid taluperemeeste kätte vabad rahasummad, mida hiljem kasutati talude päriseksostmisel. Pärisorjusest vabastamise üheks väliseks
Muude eriõiguste kõrval oli mõisnikul õigus talupoega peksta ilma kohtuotsuseta ja see leidis aset enamasti mõisa tallis. Sõna teoorjus pärineb sellest, et talupoeg pidi tema enda majandada jäetud pisikese maalapi eest "teoga" renti maksma, see tähendas orjana mõisapõldudel töötama. Järelvalvajateks olid kupjad sakslaste eestlastest abilised. Sellest ajajärgust pärineb rahvalaul: "Oh mina väike mehekene, põlvepikku poisike... Päeval peksan mõisa rehed, öösel künnan marga maad..." Tervikuna jäi talurahva olukord raskeks. Sagedased ikaldused ja sellele järgnenud näljahädad viisid inimesed meeleheiteni. Õnneks päästis kartul, mida Eestis hakati kasvatama 18. sajandi keskpaigast, kõige hullemast. Põllumajanduses toimus edasiminek. Tänu Lõuna-Eestis levivale linakasvatusele kogunesid taluperemeeste kätte vabad rahasummad, mida hiljem kasutati talude päriseksostmisel. Pärisorjusest vabastamise üheks väliseks märgiks oli
annaabi.ee 
