jõulupüha hommikul. Perelauale jäeti toit kogu ööks. Tähtis oli, et künni- ja külvimees sööks kas või kümme korda. Usuti, et siis jätkub ka järgmisel aastal toitu kogu perele. Põhja-Eestis küpsetati seapea. Kogu maal peeti oluliseks jõulutoiduks tanguvorste. Hiljem õpiti teiste rahvaste eeskujul ka verivorste valmistama ja jõululeiva asemel said oluliseks piparkoogid. Kirikust koju sõideti võidu, selleks et kiiremini koju jõuda ning kõiki tööriistu vikateid, rehasid, hangusid, atru ja äkkeid liigutada. Niimoodi toimides loodeti suvel talutöödega samuti kiiresti toime tulla ja teistest ette jõuda. Miks hobusele mahedahäälsed kuljused kaela ning aisakell aisa või looga külge seoti, selle põhjuseks oli ammustel aegadel soov kellahelinaga kurje vaimusid eemale tõrjuda. Tõrjemaagiline tähendus küll tuhmus, kuid komme jäi kauaks püsima. Jõululaupäeva õhtul ja esimesel jõulupühal külla ei mindud ega soovitud ka oma peresse võõraid.
Või mis jutus õigupoolest juhtus. Kana ütleb sulle lauseid. Kui tal sassi läheb, siis paranda teda. Abi: valikvariantide pakkumine. Lapsed ei võtnud kaasa kiivreid (õige). Lapsed ei võtnud kaasa jopesid (õige). Lapsed tahtsid võtta oma rattaid (õige). Tiit ei võtnud kaasa sõrmekaitsmeid (põlvekaitsmeid). Tiit ei märganud maas olevaid rehasid (kivisid). Tiit ei märganud ka maas olevaid käevõrusid (tammetõrusid). Tiit ei võtnud kaasa kindaid (õige). Piia pühkis Tiidu ripsmeid (pisaraid). Laps jutustab loo Sulle tulevad nüüd külla veel elevant ja "Võidusõit" kassike. Nemad ei kuulnud üldse ”Võidusõidu” lugu
annaabi.ee 
