äärmiselt väike, mis tõttu teoreetilised alused sel alal tuli omandada alles aspirantuuris. Potentsiaalsed juhendavad õppejõud said hakata külastama Moskva raamatukogusid, mida nad ka usinasti tegid. Kus juures vastupidiselt Venemaal üldlevinud tavast meeldis eestlastele teha viiteid just kapitalistlike maade autoritele. Maailma vaates ja töökasvatuses osutasid koolile tõhusat abi komsomol ja pioneeri organisatsioonid. 1960-2980 oli haridusminister Ferdinand Eisen, J.Käisi visa rehabiliteerija ja tema koolkonna ideede propageerija hariduse uuendaja ja pedagoogika teaduse austaja. Tema pidevaks huviks oli mida saaks teadusest praktikasse rakendada. 6 Kokkuvõte Seda referaati kirjutades puutusin kokku tohutul hulgal huvitava materjaliga. Nii ajaloo, kasutatud meetodite, kui ka õpilaste mälestustega antud ajast. Loomulikult on kõike seda lihtsam edasi anda jutustades, kui refereerides. Materjali on
6) Neegrite olustikumuusika meloodilised ja rütmilised avastused tegid tenorsaksofoni üheks populaarsemaks pilliks jazzmuusikas. b) Jazzvokalism; Billie Holiday, Ella Fitzgerald, Frank Sinatra Kui Hawkins on saksofoni rehabiliteerija, selle pilli jazzmuusikasse sissetooja, siis Lester Youngi Sellel pole midagi tegemist klassikalise laulukooliga. Toetub afrolikule vokaalmuusikale ning (1909-1959) teeneks on tenorsaksofoni kaasaegse käsitluse rajamine. Veelgi enam, Young avastas ka kaasaegsele (soulile) mustade popmuusikale. Puuduvad sellised hääled nagu sopran ja bass. Lauljad