Töö on autori jaoks aktuaalne ja põnev, kuna seda mudelit on eelnevalt kasutatud edukalt sõltuvushäiretega inimestega töös ja rehabilitatsioonis on selle kasutamine uus kogemus. 3 1. Rehabilitatsioon Rehabilitatsiooni üldine eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist (Sotsiaalhoolekande seadus, 2011).Rehabilitatsioonispetsialistide arvates on rehabilitatsiooni näol tervikuna tegemist pikaajalise ja järjepideva tööga, sõltuvalt kliendi seisundist võib see olla kas ühekordne, lõppev või ka elukestev protsess (s.t et inimene jääb alati kõrvalist tuge, s.h rehabilitatsiooni vajama). Rehabilitatsiooni eesmärk on anda vabadus, võrdsus ja vendlus otsesel viisil , milleks on ühiskonnaelus võrdne osalemine kõigile, sõltumata nende füüsilistest või vaimsetest erinevustest.
Töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule plaani koostamisel - psühholoog, kes on läbinud karjäärinõustamise koolituse. Kuni 18-aastasele isikule rehabilitatsiooniplaani koostamisel peab meeskonda kuuluma eripedagoog. Täisealisele psüühikahäirega isikule plaani koostamisel peab meeskonda kuuluma psühhiaater sotsiaalhoolekande seadus § 1112 Rehabilitastiooniplaani koostamiseks: Rehabilitatsioonispetsialistide poolt hinnatakse puudega inimese (pere) olukorda, inimese terviseseisundit ja vajadusi (sh erialaspetsiifiliselt). HINNANGUD vormistatakse sageli olukorra kirjeldusena. 28 Pidada silmas, et hinnang peab toetama edasist arengut, olema asjakohane, positiivset ja jätkusuutlikku hoiakut toetav. Hindamise käigus esmane nõustamine, soovitused ja informatsioon, kuidas toimetulekut parandada.