Nägemispuudele spetsiifilisi teenuseid saab praegu osutada vaid eripedagoogi teenusena, mille mahuks on 10 tundi aastas. Rehabiliteerimine on ka mitmete nägemispuudeliste ühingute põhikirjajärgseks tegevuseks, kuid takistuseks on ressursside nappus. Tulemusi on andnud erinevate asutuste koostöö. Nii nägemispuudega laste koolid kui ka nägemispuudeliste ühingud peavad oma missiooniks pimedate ja vaegnägijate kaasamist ühiskonda. Sama eesmärk on ka riiklikult korraldatud rehabilitatsioonil. Olukord on viimastel aastatel paranenud tänu tööturuametite poolt pakutud koolitus- ja töökoha kohandamise teenustele. Oluline oli iseenesest väikese muudatuse tegemine, mille järgi saavad tööturukoolitust taotleda ka pimesuse tõttu 100%lise töövõimetusega isikud. See on andnud pimedatele võimaluse tööturukoolitusena massaazi eriala õppimiseks, mis on edasise tööga hõivatuse seisukohalt väga perspektiivikas. Nägemispuudelistele on
hariduslik rehabilitatsioon jm). Mõisted meditsiiniline rehabilitatsioon, kutsealane rehabilitatsioon, hariduslik rehabilitatsioon jne tähendavad ennekõike seda, et rehabilitatsiooni peamiste, sotsiaalsete, eesmärkide saavutamiseks kasutatakse meditsiinilisi ja/või hariduslikke vahendeid, meetodeid, teenuseid jms, mis on vajalikud konkreetsele inimesele. Töö- ja kutsealane rehabilitatsioon Töö- ja kutsealasel rehabilitatsioonil on erinevaid eesmärke: Sotsiaalne eesmärk: tagada erivajadusega inimeste tööalane rehabiliteerumine (tööga hõivatus), mis annab inimestele sissetuleku (majandusliku iseseisvuse), eneseteostuse, kuuluvustunde ja tagab seeläbi parema elukvaliteedi (kaasatus, vähem haiguseid, vajalik olemise tunne jm). Majanduslik eesmärk: tuues ka erivajadusega inimesed tööturule, tekib juurde maksumaksjaid ja väheneb nende inimeste hulk, kes elavad toetustest. Inimesed on
annaabi.ee 
