Ta ehitas Jehoovale suure pühakoja ja ka kuningatele pühakoja. Saalomon avas ka suhted Egiptuse vaaraodega, tema tütar omale naiseks saada. Kuningas Saalomoni riik oli väga võimas ja rikas riik. Tema kuningriigil oli koormata kaupa kulda ja muid varalisi väärtusi üks teine valitseja, tema vend vist, kinkis talle isegi kakskümmend linna, aga need kõik oli nii öelda halvad linnad. Peale Saalomoni valitsemisaega jagunes Iisrael kaheks, kuna rahvas ei olnud nõus vana kuninga poja Rehabeami uue, raskendatud, valitsemisega, sest ta tahtis rahva elu veelgi raskemaks teha. Uue kuninga Rehabeami nõuandjate sekka kuulusid tema isa nõuandjad ja siis need nõuandjad, kellega ta koos oli üles kasvanud. Vanad soovitasid anda järele rahva nõudmistele, öeldes, et siis jäävad nood talle igavesti sulasteks. Uue kuninga eakaaslased rääkisid, et ei ole vaja kergendada rahva iket, tuleb hoopis karistusi karmistada. Et kui varem
poliitiliseks keskuseks. Elavnes ka kirjanduslik tegevus. Teoloogilise mõtlemise kõrgest tasemest annab tunnistust sel ajal tekkinud Jahvistlik allikas Moosese raamatutes. Saalomonile said hukatuslikuks just rikkus ja võim. Ta võttis naiseks mitmeid võõraste rahvaste printsesse, kes tõid kaasa võõraste jumalate kummardamise, milles osales ka Saalomon. Pealegi kurnas ta rahvast raskete maksudega. Põhjapoolsete suguharude pahameel viis ta järeltulija Rehabeami ajal Iisraeli lõhenemisele Põhja- ja Lõunariigiks ehk Iisraeliks ja Juudaks. PROHVETLUS JA PROHVETI RAAMATUD VT-S Sõna ,,prohvet" pärineb kr.k.-st ja tähistab VT-s inimest, kes kuulutab Jumala tahet. Eri usundites on alati leidunud inimesi, kes teistele vahendavad jumalate sõnumeid: nõiad, samaanid, oraaklid jne. nii on olnud ka Iisraelis. Juba kohtumõistjate ajast võime lugeda seal tegutsenud prohvetitest
atendaat, millest kuningas pääses, kuid üks tema ametnikest sai surma. Seejärel tõstis Iisrael endale kuningaks Egiptusest tagasipöördunud Jerobeam I. Benjamini suguharu kuulub arvatavasti Juudale, seega Rehabeamile, selle üle on palju segadust tekitatud. On mõistetav, et mõlema riigi ja nende valitsuste vahekord hiljem polnud kuigi sõbralik. Rehabeam ei ole teinud tõsist katset kaotatut tagasi saada. Usaldusväärne on teada, et Rehabeami ja Jerobeami I vahel oli kogu aeg sõda, nagu ka nende järetulijate vahel. Kuigi Juuda ei proovinud relvajõul alistada Põhjariiki ning jõuda personaaluninoon taastada, nagu Taavet varemalt kord teinud juba oli. Rehabeam sõdis pidevalt selleks, et saada enda kätte Benjamini alasid. Iisrael pretendeeris sellele territooriumile, sest Benjamin oli muistsest ajast saadik olnud Iisraeli suguharu. Juuda aga tahtis liita endaga Benjamini alasid, sest riigi lõhenemisest saadik oli Jeruusalemm
annaabi.ee 
