Auru imeb kompressor välja ülevalt aurukogurist (vedelikueraldist), mis on keevitatud kesta peale. Alla on keevitatud olikogur oli ja saasta kogumiseks ning välja laskmiseks Väga pikkades aurustites toimub vedela külmutus agensi juurdevool ja agensiauru eemaldamine mitme piki teljel asuva ja omavahel kollektoritega ühendatud toru otsaku kaudu. Aurukogurisse või aurukollektorisse võib olla paigutatud siug torusoojusvaheti. Siugtorus on vedel külmutusagens, mis voolab liiniressiivrist reguleerventiili (drosselventiili). Vedelagens siugtorus jahtub üle ning aurus tist väljuv aur kuumeneb üle Soolvesi pumbatakse sisse surve all läbi kaane külge keevitatud alumise toruotsaku ja aurustist välja ülemise otsaku kaudu. Aurustikaaned on vaheseintega, mis jagab soolvee voolu torudes mitmeks käiguks Aurusti on varustatud ammoniaaginivoo näituriga, kait seklapiga õhu ja soolvee väljalaskekraanidega soojus kandja poolelt. Nurksulgeventiili abil
oksüdeerivat toimet. Injektorpõleti puuduseks on põlevsegu koostise ebastabiilsus, eeliseks aga võime töötada põlevgaasi keskmisel ja madalal rõhul. Injektorita põletisse juhitakse nii hapnik kui ka põlevgaas peaaegu ühesuguse rõhu all (0,5...1,0 bar). Põletil puudub injektor. Selle osa täidab otsaku torusse keeratud lihtne segudüüs. Põleti skeem on kõrvaloleval joonisel. Hapnik voolab põleti segukambrisse kummivoolikust läbi nipli, reguleerventiili ja doseerimiskanalite. Atsetüleeni teekond on analoogne. Segukambrist voolab põlevsegu edasi mööda otsaku 2 kanalit, väljub suudmikust ja põleb ära, moodustades keevitusleegi. Normaalse keevitusleegi saamiseks peab gaas väljuma suudmikust teatud kindla kiirusega. Suure kiiruse korral leek kustub, väikese kiiruse korral tungib leek suudmikku. Järelikult on injektorita põletid vähem universaalsed: nad töötavad ainult põlevgaasi keskmisel rõhul. Et põletid töötaksid
58 Katlamajast või sooja-trassist saadava sooja-kandjaga küttesüsteemi tasakaalustamise skeem ja töötamise põhimõte. 1. regulaator, mis reguleerib küttesüsteemis tsirkuleeriva vee temperatuuri sõltuvalt välistemperatuurist; 2. püstiku liiniseade-ventiil (vooluhulga reguleerimiseks); 3. radiaatori reguleer-ventiil( vooluhulga reguleerimiseks ); 4. reguleerventiili termostaat (arvestab ruumi tulevat lisasoojust (päike, elektri- seadmed)); 5. soojakulu arvesti; 6. tsirkulatsioonipump; 7. temperatuuriandur väljas. Nii püstiku kui ka radiaatori reguleerventiilile antakse projektiga sealt läbiv vajalik vooluhulk (eelseade arv). Seda kontrollitakse süsteemi häälestamisel reaalsel tööreziimil ja vajaduse korral korrigeeritakse. Reguleerimise kohta vormistatakse vastav akt. 7
annaabi.ee 
