Tänapäeval on kasutusel hüpoidülekanded. Hüpoidülekande vedav koonushammasratas on reduktori suurest hammasratta tsentrist allpool võimaldades ruumi kokkuhoidu ja madalamat kliirensit. Vedav ja veetav hammasratas on omavahel pidevalt libisevas liikumises. Sellised reduktorid on seestpoolt õlitatud ja ette on nähtud kasutamiseks tagasillas hüpoidülekannetes API GL-5/GL-4 transmissiooniõli.[2] Hüpoidülekande hambumist reguleeritakse reguleerseibidega, need paigaldatakse juba tehases õige reguleeringuga koonuslaagrite taha telgsuse stabiilsuse tagamiseks. Eestpoolt sisendvõlli koonilise sisendhammasratta laagri eelpingu reguleeritakse kindla momendiga silindrilise vahepuksi deformeerimise teel. PILT 2. HÜPOIDÜLEKANNE [3] PILT 3. VW LT 46 HÜPOIDÜLEKANNE 3. DIFERENTSIAAL 5
7 GAASIJAOTUSMEHHANISM Praktilise töö eesmärk: kinnistada teoorias omandatut, tutvuda konkreetse mootori ehitusega, sooritada mõõtmised, analüüsida töö tulemusi. Auto mark, mudel, mootori tähis: Toyota Supra 7M-GE Iseloomustus: 2 ülanukkvõlli, 24-klappi, klappide ajamiks hammasrihm, tõukurite tüüp- mehaanilised tõukurid, klappide reguleerimine- reguleerseibidega (paksus 2,92mm), klapiajam otse nukkvõllilt. Klapivahed: sisselase- 0,20mm, väljalase- 0,25mm Klapitõusu mõõtmine: Tulemusteks saime- Sisselase 7,1mm ja väljalase 7,4mm. Mootori gaasijaotusfaaside graafik Klapitõus (mm) Pöördenurk kraadides Graafik 1. 7M-GE Gaasijaotusfaasid Kuidas muudetakse gaasijaotusfaase? Antud mootori puhul ei toimu gaasijaotusfaaside muutmist. Toyota kasutatav gaasijaotust
annaabi.ee 
