2) haakimisviisi järgi: haake-, ripp- ja poolrippkultivaatorid; 3) haritava kihi järgi: külvi-, künni- ja aluskihikultivaatorid; 4) põhiülesande järgi: kobestus- ja rohimiskultivaatorid; 5) tööseadise liigi järgi: käpp- ja piikultivaatorid; 6) tööseadise tüübi järgi: S- ja C-kujuliste vedrupiidega, hanijalg- ja peitelkäppadega jms. 12. Lauskultivaatori ehitus ja tööseadised. Lauskultivaatori koostisosad on raam, veermik, haake- ja riputusseadis, töö- ja reguleerseadised. Peale nende võivad olla veel lisaseadised (väetusseadis, kivikaitseseadis jms). Veermik koosneb enamasti kahest kande- või tugirattast koos nende telgedega. Rattad võivad olla paigutatud raami kõrvale (külgedele), alla (joonis 3.1) või taha ning kujundatud üksik- või tandem ratastena (balanssiirratastena). Viimane kujutab endast ühisele kiikteljele toetuvat rattapaari, mis tagab künkliku künnipinna sujuvama ja tõugeteta kopeerimise
siduripooled läbi libisema, kaitstes niimoodi masinat purunemast. Peale selle võimaldavad sidu-rid järkjärguliselt panna liikuma purusti liikurmassi, lülitades eraldi rihmaratast, hooratast ja liikuvat lõuga.Liitliikumisega purustites on liikuvad lõuad 2 ühendatud vahetult ekstsentrikvõlliga 3, mis tagabki nende liitliikumise. Turvaplaadid 7, reguleerseadised 4, lukustustõmmitsad 6 ja vedrud 5 täidavad sama ülesannet, mis lihtliikumisega purustiteski. KOONUSPURUSTI: Materjali purustamine toimub sisemise liikuva koonuse lähenemisel välimisele liikumatule koonusele ning valmistoodang väljub sealt pidevalt koonuste eemaldumisel teineteisest. Materjal puruneb surve-, hõõrde- ja paindejõudude toimel.
annaabi.ee 
