Suure verekaotuse korral vererõhk langeb. Arterites olevad rõhuretseptorid saavad signaali. Need edastavad info hüpotaalamusele. Sellele järgneb antikiureetilise hormooni süntees. Enam vett imatakse esmasuriinist organismi tagasi. Vere hulk taastub. Inimese keha veesisaldus Inimese keha koosneb põhiliselt veest (7080%). Selleks on: 1. rakusisene vesi koe vedelik, vereplasmarakusisene vesi moodustab poole organismi veest. 2. rakuväline vesi Kehavedelike koostist ja kogust reguleerivadki põhiliselt neerud. Vee saamine 2/3 veest saab organism joogiga ja 1/3 toiduga ja seejuures tekib väike osa metaboolset e ainevahetuslikku vett. Meeleelundid Funktsioon Meelerakud e retseptorid võtavad väliskeskonnast vastu ärritusi ja muudavad need närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad närve mööda suuraju poolkerade koorde. Seal neid analüüsitakse ja tõlgendatakse. Inimesel kutsuvad need esile erinevaid aistinguid ja inimesed reageerivad nendele.
Kaks printsiipi, mille vahel inimene on, on id-st tulenev naudinguprintsiip ja Superegost tulenev reaalsusprintsiip. Vaadates psühholoogiast teaduse poole ning pilti lihtsustades võiks öelda, et need ajukeskused, mille pinnalt tekib vajaduste tunnetuse järel motiveeritud käitumine ning see, kus vajadused on bioloogilised ja füsioloogilised, asuvad aju keskmes ja eesotsas. Sotsiaalsete vajaduste peamised keskused asuvad ajukoores. Ajukoore kõrgemad keskused reguleerivadki kõrgemaid vajadusi ja vastupidi. Käitumine on määratletud täiesti erinevatest motivatsioonidest; seetõttu võivad erinevad vajadused viia sama käitumiseni. Vajadused ja vajaduspõhine motiveeritud käitumine on dispositsiooninähtus. Saame rääkida sellest, mida üks või teine inimene on kalduv tegema, milleks (ja mis laadi eelistusteks) on inimene eeldatud tegema. Seda saab uurida, läbi suhtumise uurimisega mingisugustesse objektidesse.
annaabi.ee 
