Seega kondensaatori laeng võrdub ühe katte laeng. Kond.mahtuvus C=q/U, kus U on elektronide (katete)vaheline pinge. Kond.mahtuvus on seda suurem, mida: 1)suurem on pidanala 2)väiksem on elektroodide vahekaugus 3)suurem on elektronide vahelise aine dielektriline läbitavus epsilon. C=epsilon epsilon 0S/d Epsilon0=8,85*10-12F/m. Võrdetegurit epsilon nulli nim. Võrdeliseks konstandiks. Liigid:a)dielektriku põhjal: paberkondens, õhukondens, keraamilinekondens... b)reguleeritavuse põhjal: jääv mahtuvusega muudetava -:- e. Muutkondensaator c)polaarsed ja mittepolaarsed. Omadused;kasutamine: 1)kondens.saab salvestada elektrilaenguid ja elektrienergiat. Laetud kondens.energia=max töö. Pinge valemist U=A/q--A=qU. Tööd tehes kahaneb kondens.laeng nullini. Järelikult tuleb max töö arvutamisel kasutatakse keskmist laengut q/2. A max=qU/2 ehk Wp=qU/2. WP-elektrimahtuvuse valemist C=q/U--q=CU asendades Wp valemis q, saame Wp=CU2/2
maht C= q/U, kus U- elektroodide vaheline pinge. Kond. mahtuvus on seda suurem, mida 1) suurem on elektroodide pindala S, 2) väiksem on elektroodide vahekaugus d, 3) suuem on elektroodide vahelise aine dielektriline läbitavus. C= epsilon* epsilon (0) S/ d. epsilon (0)= 8,85*10(astmes -12) *10(-12) F/m. epsilon (0)= Cd/epsilon S Võrdetegur epsilon (0) nim. elektriliseks konstandiks. Liigid: a)dielektriku põhjal: paberkondensaator, õhkkond, keraamilinekond. b)reguleeritavuse põhjal: jääv mahtuvusega, muudetava maht.-ga e. muutkondensaator, c)polaarsed ja mittepolaarsed. Omadused, kasutamine: kondens.saab salvestada elektrilaenguid ja elektrienergiat. 1) Laetud kondens.energia= max töö. Pinge valemist U=A/q--A=qU. Tööd tehes kahaneb kondens.laeng nullini. Järelikult tuleb max töö arvutamisel kasutatakse keskmist laengut q/2. A max=qU/2 ehk Wp=qU/2. WP-elektrimahtuvuse valemist C=q/U--q=CU
Pool võib 3) jahutusviiside põhjal: õhkjahutus, õlijahutus, kombineeritud jahutus läbipõleda. (joonis) 4) südamiku kuju järgi: sammastrafo, manteltrafo 5)otstarbe järgi: jõutrafo, väiketrafo Tuletame valemi. xC=xL ; L=1/C ; 2fL=1/2fC |*2fC ; 42f2LC=1 |:42LC ; f=1/2 CL, 6)reguleeritavuse järgi: astmeline, sujuva reguleeritavusega Kuna T=1/f, siis T=2 - see on Thomsoni valem 1 endainduktsiooni emj =U1 E1+U1=0 N1 primaarmähise keerud, N2sekundaar U1 väljastpoolt tulev pinge (primaar), U2 sekundaar Kommutaatormasinad Ei primaarmähise emj Ei= /t Alalisvool: Mootorina töötab, generaatorina tööta. Vahelduvvool:Mootorina töötab, generaatorina ei
indutseeritud vastuelektromotoorjõu ja ankruahela kogutakistusel tekkiva pingelangu poolt. Ankruahelas indutseeritud elektromotoorjõudu nimetatakse vastuelektromotoorjõuks, kuna ta toimib vastassuunaliselt mootorile rakendatud pingele. Oma iseloomult ei erine see elektromotoorjõud elektromotoorjõust, mis indutseeritakse generaatori ankrumähises. Alalisvoolumootorid on kasutusel elekterveonduses ja mitmesuguste tööpinkide ajamites nende kiiruse lihtsa reguleeritavuse pärast, samuti autodes (käiviti, ventilaatorid, klaasipühkija ja klaasipesuri mootor). Ergutusviiside järgi liigitatakse alalisvoolumootireid (joonis 1): 1. rööpergutus ehk haruvoolumootor (joonis 1.a.) Ergutusmähis on rööpühendatud ankrumähisega. Võrgust võetav vool Ie moodustab 1...7 protsenti voolust I . 2. Jadaergutus ehk peavoolumootor (joonis 1.b.). Ergutusmähis on ankrumähisega jadaühendatud ning kogu ankruvool läbib ka ergutusmähist. 3
abil, seda saab kasutada siis kui selle meetodi kasutamine on nV põhjendatud. L = 3600 n- normatiivne kordarv m3/h V- ruumi maht Ventilatsiooni süsteemide liigitus: Kujutab endast seadmete kogumit või kompleksi mille abil saab ruume ventileerida. * õhuvahetuse põhjustaja järgi: loomulik ja sund ventilatisoon * Süsteemide individuaalsuse järgi: ühised ehk tsentraalsed hoone erinevatele osadele. Teine on lokaalsed. * Reguleeritavuse järgi: konstanse õhuvoolu hulgaga ja muutuva õhuvooluhulgaga süsteemid. * Ruumide õhuvahetuse skeemi järgi: üldvahetuslikud ehk üldventilatsioon süsteem ja teine on kohtvahetussüsteem. * Üldvahetuslik üld ventilatisooni süsteemid on jaotatud: 1. Läbiva õhuvahetus süsteem 2. Segunev õhuvahetus süsteem 3. Tõrjuv süsteem 4. Tsonaalne süsteem Loomuliku ventilatisooni põhjustab gravitatsiooni jõud ja samuti ka
Kui kontrollpunktis toimub vajalike signaalide rakule edastatamine tsükliin-CDK kompleksi poolt, valmistub rakk minema S faasi. Raku sisenemist S faasi võivad takistada veel hilises G 1 faasis saadud negatiivsed signaalid nagu DNA kahjustused või toitainete vähesus. Neid signaale annavad edasi inhibiitorvalgud, pärssides tsükliin-CDK kompleksi toimimist rakus. Vähirakkude puhul on sageli leitud, et tsükliin-CDK kompleksid on kaotanud reguleeritavuse mutatsioonide tõttu geenides, mis kodeerivad tsükliine või CDK valke. Kui näiteks kontrollpunkt START ei ole õigesti reguleeritav, muutuvad kontrollimatuks rakkude kasv ja jagunemine. Mitmete tuumorite puhul on kirjeldatud just selle kontrollpunkti regulatsiooni häireid. Normaalse rakutsükli regulatsiooni korral rakutsükkel DNA kahjustuste korral peatub, kuni DNA reparatsioonisüsteem need kahjustused kõrvaldab või kui kahjustusi ei suudeta parandada, siis läheb rakk apoptoosi ja
tüüpi tsükliinide ja CDK4 poolt. Kui kontrollpunktis toimub vajalike signaalide rakule edastatamine tsükliin-CDK kompleksi poolt, valmistub rakk minema S faasi. Raku sisenemist S faasi võivad takistada veel hilises G1 faasis saadud negatiivsed signaalid nagu DNA kahjustused või toitainete vähesus. Neid signaale annavad edasi inhibiitorvalgud, pärssides tsükliin-CDK kompleksi toimimist rakus. Vähirakkude puhul on sageli leitud, et tsükliin-CDK kompleksid on kaotanud reguleeritavuse mutatsioonide tõttu geenides, mis kodeerivad tsükliine või CDK valke. Kui näiteks kontrollpunkt START ei ole õigesti reguleeritav, muutuvad kontrollimatuks rakkude kasv ja jagunemine. Mitmete tuumorite puhul on kirjeldatud just selle kontrollpunkti regulatsiooni häireid. Normaalse rakutsükli regulatsiooni korral rakutsükkel DNA kahjustuste korral peatub, kuni DNA reparatsioonisüsteem need kahjustused kõrvaldab
tüüpi tsükliinide ja CDK4 poolt. Kui kontrollpunktis toimub vajalike signaalide rakule edastatamine tsükliin-CDK kompleksi poolt, valmistub rakk minema S faasi. Raku sisenemist S faasi võivad takistada veel hilises G1 faasis saadud negatiivsed signaalid nagu DNA kahjustused või toitainete vähesus. Neid signaale annavad edasi inhibiitorvalgud, pärssides tsükliin-CDK kompleksi toimimist rakus. Vähirakkude puhul on sageli leitud, et tsükliin-CDK kompleksid on kaotanud reguleeritavuse mutatsioonide tõttu geenides, mis kodeerivad tsükliine või CDK valke. Kui näiteks kontrollpunkt START ei ole õigesti reguleeritav, muutuvad kontrollimatuks rakkude kasv ja jagunemine. Mitmete tuumorite puhul on kirjeldatud just selle kontrollpunkti regulatsiooni häireid. Normaalse rakutsükli regulatsiooni korral rakutsükkel DNA kahjustuste korral peatub, kuni DNA reparatsioonisüsteem need kahjustused kõrvaldab
annaabi.ee 
