puudujääk. Kaltsium (Ca) ongi üheks tähtsamaks makroelemendiks. Teda on vaja luude ja hammaste (koos fosforiga) ehituseks, erutusprotsesside normaalseks kulgemiseks erutuvates kudedes, erutuse ja lihaskontraktsiooni sidestajana, vere hüübimisel, seedeensüümide aktivaatorina ning ühtlasi on ta ka üheks intratsellulaarseks virgatsaineks. Kaltsiumi taset vereplasmas (2,5 mmol/l) hoitakse konstantsena piinliku täpsusega. Toiduga saadud kaltsiumi imendumist peensoolest reguleeritaksegi vastavalt organismi vajadustele parathormooni ja kaltsitriooli (vitamiin D3 -hormoon) vahendusel. Kui kaltsiumi puudus toidus kestab pikka aega, suunatakse Ca luukoest verre, see võib mõjutada luukoe struktuuri. Kaltsiumi leidub rohkesti munades, suure karedusega joogivees, piimatoodetes, kusjuures piimsuhkur (laktoos) soodustab ühtlasi Ca imendumist peensoolest. Kaltsiumi imendumist halvendavad liiga
õigusnormide rühmi nim. õigusharudeks. Õigusharu on õigusnormide kogum , mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse teatud rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Õigusharude liigitamise aluseks on seega õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod. Õigusliku reguleerimise objekt kujutab teatud eluvaldkonna ühiskondlikke suhteid nagu varalised suhted, töösuhted, perekonnasuhted jne. Neid ühte liiki suhteid reguleeritaksegi siis üheliigiliste õigusnormidega. Objekti kõrval teiseks määravaks momendiks on reguleerimise meetod. Reguleerimise meetodi määravad tavaliselt reguleerimise objekti omadused, ei saa ju olla ühesugune riigi valitsemise ja perekonnasuhete õiguslik regulatsioon. Meetodi küsimus on ka see, et teatud suhteid me ei saa reguleerida imperatiivsete normidega, ja teatud suhteid ei saa reguleerida dispositiivsete normidega. Seega tuleb seadusandjal lähtuda