Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil. Sotsiaalne norm on käitumisreegel,mis reguleerib inimeste suhtlemist omavahel ja subjektide üle. Kuna need suhted on äärmiselt erinevad,siis on vajalik ka täiesti erinev regulatsioon. Nii võib olla erinev reguleermise iseloom. Erinev peab olema ka reguleerimise jõud-see on sanktsioonide osajõud,mida kasutatakse rikkuja suhtes. Oluline on ka sanktsioonide meetod. Erinevatel läitumiste reguleerimistel toimub ka erinevate sotsiaalsete normide abil. Neid erinevaid sotsiaalseid norme saame grupeerida tava normideks,traditsioonideks,korporatiivseteks normideks,usu e. religiooni normideks,välise kultuuri normideks ja kõige suuremateks-õigus normideks. Moraali normid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbeluse põhimõtted. Normaali vormid mõjutavad inimeste käitumist.
helivaljudus raadiol), seadetakisteid aga mingi lülituse esmareguleerimisel (ka järelreguleerimisel). Liuguri liikumise trajektoori järgi liigitatakse reguleertakisteid pöördtakistiteks ja lükandtakistiteks. Pöördtakistitel toimub takistuse muutmine võlli pööramisega. lükandtakistitel liuguri sirgjoonelise nihutamisega. Seadetakistid jagunevad pöördtakistiteks ja kruvitakistiteks. Kruvitakisteid kasutatakse eriti täpsetel reguleerimistel, kuna neis toimub liugur liigutamine reguleerkruvi abil. Kaksiktakistitel on ühises korpuses kaks takistuskeha, kusjuures liugureid saab ja eraldi, tandemtakistitel on mõlema süsteemi liugurid kas ühisel võlli või lükandil. Muuttakisteid valmistatakse erineva reguleerimistunnusjoonega, mis näitab muudetava kontakti ja ühe püsikontakti vahelise takistuse muutust sõltuvalt liuguri pöördenurgast (pöördtakistitel) või lükandliuguri kaugusest algasendist. Reguleerimis-