Seda tingib eriti sinivetikate rohkus mis sageli on ökoloogiliseks tupikuks. Võrtsjärve ökosüsteemi stabiilsust ja seisundit parandaks järve veetaseme reguleerimine, mis väldiks suviseid ja talviseid vee madalseise ning sellest tekkivaid äärmuslikke olusid. 2 Reguleeritud tasemereziim jälgib looduslikku veeseisu, kuid kõrgemal tasemel ja reeglipärasemalt. See võimaldaks ka paremini kasutada Võrtsjärve vett veevarustuseks. Väga täpset ja paindlikku reguleerimisskeemi pole Võrtsjärve puhul siiski võimalik kasutada Suure Emajõe piiratud läbilaske tõttu. 1 Väikejärved Kujunemine Enamik järvi on mandrijäätekkelised. Nende hulka kuuluvad künkliku moreenmaastiku liigestunud kaldjoonega saarerohked järved (Pühajärv, Pangodi), piklikud voorejärved (Saadjärv, Kuremaa, Raigastvere jt.), vallseljakute ja otamoreenide glatsiokarstilised järved (Aegviidu, Jussi,
nähe katla koormuse muutusel avaldub suhteliselt nõrgalt. Sellisel juhul nivoo muutus katla trumlis iseloomustab üheselt materiaalset ebabilanssi toiteveekulu ja aurukulu vahel. Kuna trummelkatlal reguleerimise objektina ei ole isetasanduvat omadust, siis reguleerimise stabiilsuse seisukohast parimad tulemused annavad staatilised (proportsionaalsed) regulaatorid. Üheparameetriline toiteregulaatori skeem saab signaali nivoo kohta katla trumlis. Elektrilise reguleerimisskeemi puhul kasutatakse nivooandurina tavaliselt diferentsiaalmanomeetrit diferentsiaaltrafo või induktsioonmuunduriga. Täiturmehhanismina kasutatakse nii elektrilisi kui ka hüdraulilisi täiturmehhanisme. Jäik tagasiside suurendab reguleerimissüsteemi stabiilsust siirdeprotsessides. Jäiga tagasiside korral reguleerimissüsteem realiseerib proportsionaalse (P) reguleerimisseaduse, s.t. aga, et reguleeritav parameeter (nivoo) hoitakse tasakaalu
annaabi.ee 
