on teatud määral mittelineaarne. Kõik reguleerimisseadused on idealiseeritud, nad on tüüpiliste mudelite karakteristikud ja vastavad reaalse reguleerimisaparatuuri omadustele ainult ligikaudu. Täpsemal vaatlusel osutuvad mudelitest erinevaks nii regulaatorite võrrandid, siirdekarakteristikud kui ka kõik ülejäänud karakteristikud. Mistahes reaalse regulaatori erinevust vastavast mudelist saab näidata regulaatori ülekandefunktsiooni abil, esitades selle lähimale reguleerimisseadusele (P, I, PI, PID või PD) vastava ideaalregulaatori ülekandefunktsiooni W IR(s) ja nn. ballastülekandefunktsiooni korrutisena. WR(s)=WIR(s)WB(s) Mida vähem ballastülekandefunktsioon erineb ühest, seda paremini vastab regilaatori toime nimi-reguleerimisseadusele. 10 Regulaator
. kiįruse reguleerirnispiirkond väĮisjahufirse puhul on D : 1: l0 rnootot'i võimsus on D: t : 20 puhul rumivöirnsusest astrne võra väiksem konstantse momendiga talitlus kuni 50 ĪLz-t^ti.50...60 Hz moment väļieneb pöördvõrdeliselt sagedusega (P = const'), üle 60 Hz hakļiab rnonręnt sageduse suurenemise] vähenenra vastavalI konstantse pingega reguleerimisseadusele ajam sobib fiļLtutu/a rnomendiga rakenduste puhul (nt. kerimismasinate ja muutuva koormusega tõsteseadnrete puhuļ. mii suurel koormusel kasutatakse väikest kiirust ja vastLrpidi) ajami puuduseks on suhteliselt väike kiirendus ajamit ei saa kasuįada 2_pooluseĮiste redukįormootorite pulrul, sest reduktori kiirus on seļ juhul Įiiga suur
annaabi.ee 
